Rahvuslus ja võõrkeeled

Täna käis vend külas. Ta näitas oma väikest last. Sõime kartulit, seenesousti ja jäätist. Jäätise panin sulama sel puhul, et lõpetasin raamatu tõlkimise. Ühe korra loen käsikirja veel läbi, aga seda võib nimetada juba toimetamiseks. Lepingu järgi peab töö valmis saama alles jaanuari algul. Siis tõlgin ilmselt juba järgmist raamatut järgmisest keelest. Vähemalt õpin keeli juurde. Ma arvan, et võõrkeelte õppimine tuleb kasuks, aga emakeele tarvitamine on kohustuslik. Aga võõrkeeltes luuletuste kirjutamise korral oleks riime palju rohkem kui ainult ühes keeles. Ainult et välismaalasele ei pruugi eestlaste võõrkeelsed luuletused meeldida, sest neis on tõenäoliselt grammatikavead ja sõnavara on primitiivne. Mõtlesin ühel päeval välja saksa ja vene keeles luuletusi. Üks saksakeelne oli selline:

Ich gehe direkt fort.
Aber was tue ich dort?

Riputasin selle algul feisbukki üles kujul, kus tue asemel oli tun. Aga kui jõudsin järeldusele, et see ilmselt on viga, siis kustutasin sealt keskkonnast ära ja sinna tagasi pole pannud. Aga mõned tunnid hiljem riputasin üles kolmkeelsed riimid:

Stern ist fern.
Star is far.
Päike tundub väike.

Pärast selle välja mõtlemist mõtlesin, et kahes esimeses keeles peaks esimese sõna ees artikkel ka olema, aga siis tuleb veel otsustada, millist artiklit kasutada. Minu tõlked võõrkeeltest eesti keelde ei ole ka täiuslikud, aga ilmselt siiski paremad. Pärast tõlke kirja panemist saan kahest siiani tõlgitud raamatust igal juhul paremini aru kui neid algul ilma sõnaraamatuta lugedes. Ja ilmselt saab suurem osa kodumaal elavaid eestlasi. Kui keegi saab originaalist paremini aru, siis on ta kas väga andekas või on liiga palju võõrkeelele üle läinud. Minu üks vend kirjutas hiljuti jälle ajalehes midagi võõrale maale väljarändajate kaitseks. Ma viimast artiklit läbi ei lugenud, aga arvatavasti pole ma vennaga nõus. Ühed on valmis oma rahva eest surema, teised ei ole nõus isegi oma rahva hulgas elama. Kui Ukraina sõda peaks laienema Eestisse, siis võib sellest kasu ka olla, et välismaal elab palju eestlasi. Aga kui need eestlased kodumaa esindamise asemel seda veel halvustavad ka, kellele see siis kasulik on?