Mängisin malet. Musta kuningas oli kaheksandal real, mina andsin lipuga kuuendalt realt tuld. Kuningas taganes. Vaatasin, et kui käike korrata ja kuningas sinna tagasi ajada, kust ta tulnud oli, siis saab matiähvarduse peale panna. Aga uuel tuleandmisel ei läinud kuningas tagasi, vaid liikus liputiiva suunas. Seal oli ka lootusi rünnata, sest liputiib oli lage. Kui see mäng võita, siis oleks saanud K. Sandrilt turniiri esikoha ära võtta. Seda partiid mängisid Parts ja Viikmaa. Parts ajas musta kuninga enda lauapoolele. Viikmaa pani kuningaga kahele vigurile kahvli. Küsiti, mida nüüd teha. Aga Parts leidis lahenduse, et andis vastasele veel tuld, nii et sellel polnud aega kumbagi vigurit lüia. Parts oli vastast matistamas, aga enda aeg hakkas ära kukkuma. Niiviisi olidki paljud mängud lõppenud selle kaotusega, kellel oli parem seis. Mõlemad mängijad hakkasid metsiku kiirusega kella peksma.
*
Ühel võrgulehel olid toodud arvud, mitu mingist liigist inimest hiljutise riigiserverisse sissemurdmise tagajärjel kahju kannatas. Vaatasin, et need arvud on väiksed, siis asi vast mind ei puuduta. Oli tekitatud võimalus erinevatele teistes kohtades asuvatele võrgulehekülgedele pluss- või miinuspunkte anda. Neid sai anda kõigile minu blogi rubriikidele ühekaupa. Malerubriik oli saanud kaks plusspunkti ja ühe miinuspunkti. Välismaalane, kes oli andnud plusspunkti, oli kirjutanud, et minu malerubriik võiks laiemalt tuttav olla. Ise on ta sealt küll vaadanud ainult pooli partiisid. Mõtlesin, et viimasel aastal olen avaldanud vähem partiisid kui varem. Vaatasin unenäorubriigi hindeid. See oli saanud üle seitsmekümne plusspunkti ja vähe miinuspunkte. Siis vaatasin, et miinuspunkte on siiski palju. Aga nägin, et need miinuspunktid ei ole enam unenäorubriigi omad. Mõtlesin, et arvamusrubriigil on arvatavasti miinuspunkte rohkem kui plusspunkte. Läksin maleklubisse ja rääkisin, et üks inimene on minu blogist vaadanud pooli malepartiisid, aga ise ma ei vaata ühtegi. Ma vaatan ainult mängimise päeval ja sellest järgmisel.
*
Mõtlesin, et isa toa seina ääres asuv raamaturiiul võib ümber kukkuda ja lükata ümber ka laua peal seisva raamaturiiuli. Kohe, kui ma seda mõelnud olin, see juhtuski. Mõtlesin, et ma kutsusin selle mõttejõuga esile. Tahtsin riiulid püsti tagasi tõsta. Aga järgmine päev nägin, et olin unustanud seda teha. Isa oli ise riiulid püsti tõstnud ja pannud teise kohta kui seni. Läksin suurde tuppa. Seal olid Klaus ja üks mees. Klaus rääkis, et kui ta malet mängis, siis ta sai aru, et male matemaatika on palju keerulisem kui ta seni on arvanud. Vastasin, et seda olen ma kogu aeg rääkinud. Mõtlesin, et Klaus sai vast keerulisusest veel paremini aru kui mina, sest ta on ülikoolis matemaatikat õppinud. Klaus ja Lauri K. olid arvutimängu tegelased ja võitlesid omavahel. Klaus oli mängu võitmas, aga Lauri pani ta korraks selili. Lauri oli maadlustrennis käinud ja ütles, et kes on selili pandud, see on kaotanud. Klaus vastas, et selle mängu reeglite järgi mitte, see mäng esindab kogu ühiskonda.
neljapäev, september 25, 2014
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar