Pesemisruum kadunud

Vaatasin oma toa aknast välja, üks inimene vaatas aknast sisse. Olin kardina ühe poole akna eest ära tõmmanud, teist veel mitte. Üks klassivend jõi ennast purju ja viskas pudeli puruks. Ütlesin, et alati, kui klassivennad ennast purju joovad, viskavad nad pudeli puruks. Pudeli kokkupaneku kohta oli olemas ristsõna, mida vaatasin ühes teises toas. Ma oskasin lahendada küsimusi vaatamata, aga olid antud ka abiküsimused, nagu "tänav" ja "hääldus". Seletasin seda ühele teisele inimesele. Olime ühes suures majas laagris. Oli hommik ja tahtsin minna pesemisruumi pesema. Kõndisin mööda koridori, aga ei leidnud pesemisruumi enam üles. Ühel uksel oli silt, et seal on pesemisruum meestest ja naistest koosnevatele paaridele. Kuna ma ei olnud paar, siis ma sinna ei läinud. Arvasin, et leidsin järgmiseks õige ruumi ja läksin sinna sisse. Aga seal oli hoopis kõrvapuhastus. Üks töötaja istus leti taga ja tahtis, et ma kõrva puhastama hakkaks. Läksin sealt minema ja ütlesin, et ma tahan pesta, mitte kõrva puhastada. Erik ja Krister tulid mulle ruumi otsima appi, aga nemad ka ei leidnud. Ütlesin, et kui ei leia, siis ma ei pesegi. Möödusin isast, kes istus juba hommikusöögilauas. Täna oli laagri viimane päev ja oli tehtud ümberkorraldusi. Tahtsin minna tagasi oma tuppa, aga ei leidnud ka seda. Ütlesin, et kuidas seda enam ei ole, kui enne oli. Ustel olid lukud ära vahetatud. Muidu oleks saanud minna seina sees asuvasse salaruumi, aga vana võtmega ka mitte sinna. Aga üks õpetaja ütles: "On-on." Ta näitas kätte, et meie perel on oma ruum olemas. See asus suuremas osakonnas, mille seina sisse lükataval uksel oli silt "Eesti". Ütlesin, et sellepärast ma siis ruumi mujalt ei leidnudki, et see on siin.

*
Vaatasin Arderi lasteluulekogu. Osad luuletused olid mul hästi peas, teisi ei mäletanud üldse. Mõnele oleks arvatavasti meeldinud just see. Leidsin ühe luuletuse, mis polnud varem tähelepanu äratanud, aga millest ma nüüd imestasin, kuidas see Nõukogude ajal üldse ära trükiti. Selles oli kirjutatud sõnu väikeste moonutustega, et arvuti aru ei saaks, sõna "punane" oli kirjutatud punaste tähtedega, et rõhutada, et mõnitatakse punaseid. Mult küsiti, kas seda luuletust vene keelde ei tõlgitud. Vastasin, et vene keeles oleks see veel hullem. Siis vaatasin tiitellehte, et raamat ei olegi trükitud Nõukogude ajal, vaid aastal 1994. Tahtsin näidata, millised illustratsioonid Tõnisele eriti meeldisid. Küsisin, kas võin viia selle raamatu oma toa riiulisse teiste Arderi raamatute kõrvale.