Uus maleharjutus

Läksin maleturniirile. Rei andis mulle printeriga trükitud paberi, et naismaletaja Kristiina on analüüsinud minu varem mängitud partiid. Kommentaarid olid kirjutatud käikude vahele, nii et teksti oli umbes poolteist lehekülge. Küsisin, kas ta analüüsis oma peaga või arvutiga. Rei vastas, et ikka arvutiga. Arvuti variantide hulgast tähtsamate väljavalimisega oli ka tegemist. Kristiina näitas natuke enne lõppu peal olnud seisu diagrammi, et ma oleks saanud kombinatsiooniga mati panna. Vastasin, et seda arvas juba üks mängu pealtvaataja. Ütlesin, et see oli vahelduva eduga mäng. Kristiina ütles, et vist oli küll. See oli olnud Tartu meistrivõistluste mäng, täna olid järgmised Tartu meistrivõistlused. Eelmine kord oli mul läinud hästi, olin saanud kolm punkti viiest võimalikust, aga arvasin, et täna läheb halvemini, kuna ma pole vormis. Tegelikult olin nii arvanud iga turniiri algul, aga mäng oli vormi tagasi toonud. Malet mängiti nii, et hoiti mängu ajal pea padjal. Räägiti, et uute reeglite järgi antakse käega padja puutujale kaotus. Ütlesin, et mina sellist reeglit ei tunnista, see on mu enda padi.

*
Mõtlesin välja maleharjutuse, et treenimist võiks alustada sellest, et algul teeb käike ainult üks pool ja proovib panna mati, kui vastane vastupanu ei osuta. Hakkasin niimoodi mängima. Vastane võis teha käike ainult kõige suurema ohu ärahoidmiseks. Mängulaud koosnes suurest hulgast maakondadest. Ründav pool lõi viimase rea maakonnast ära nupu, mille koha peal ta tahtis hiljem etturit lipustada. Suurem jagu maakondi oli valge poolel, aga siis üks musta poolel olev maakond tungis vägedega valge maakonda.