Etturimass

Tahtsime osta Õismäele korterit. Ema kirjutas korterimüüjale, kasutades kohati lüürilisi lauseid. Kirjale tuli vastus, et meie ühiskonnakihi esindajad laulavad tanki saatelaulu, parem kui ema vaikiks. Ema saatis oma kirja uuesti, kriipsutades lüürilised laused läbi, aga jättes nad alles. Magasin rahvast täis toas ja röökisin õudusest.

*
Vaatasin pealt, kuidas Vihmand malet mängima hakkas. Vihmand ütles, et teda on kiidetud, et viimasel ajal ta mängib eriti hästi. Ta käis avangus f4 ja h4, nii et paks etturitemass jäi neid ettureid tagant kaitsma. Mõtlesin, kuidas tal saab nii hea seis olla. Lugesin etturid üle. Ütlesin, et ühel mängijal peab olema kaheksa etturit, aga Vihmandil on rohkem. Vihmand vastas, et need, mida ma etturiteks pidasin, ei ole etturid, vaid kiivid. Minu suunas löödi palle, mille ma pidin kätte saama. Kahel esimesel korral sain pallile pihta, aga kolmandal mitte. Ühel korral lõin palli vastase värvava pihta, aga see põrkas tagasi mu oma väravasse.

*
Olime külas ja istusin arvuti taga. Vaatasin, et mulle uusi kirju ei ole. Aga kui lehekülge uuendasin, siis selgus, et on siiski tulnud hunnik kirju. Üks mees oli mulle enne andnud ketta arvutimänguga, nüüd andis ta veel kolm ketast juurde. Küsisin, kas ta tahab neid pärast tagasi. Mees vastas jah. Sain aru, et esimesena antud ketast ei taha. Mõtlesin, et külas olles istun ma kogu aeg laua taga ja pole üldse liigutanud.