Vaatasin oma ülikooli hinnetelehte. Algul oli pandud hindeid numbrites, siis tähtedes, viimane hinne oli jälle numbrina. Eelviimane hinne oli magistritöö hinne B ja viimane teise magistritöö hinne 3. Ma ei teadnud, mitme palli skaalal see oli pandud. Võibolla 3 oli sama, mis C, ehk tähendas 4. Mul tekkis kahtlus, kas viimane hinne on üldse õppejõu pandud, võibolla on selle poisid nalja pärast sodinud. Kui järele küsisin, siis öeldi, et muidugi on see poiste soditud. Ütleja püüdis hinnetelehte kokku käkerdada, mida püüdsin tal takistada. Kui mulle polnud teise magistritöö eest veel ametlikku hinnet pandud, siis see tähendas, et mul ei olnudki veel teine magistriõpe lõpetatud. Üks klassivend vaatas oma hindeid ja ütles, et tal on osad hinded head, ta ei ole must rumalam. Vastasin, et ma ei taha kedagi halvustada, ma ei taha ennast ka halvustada.
*
Vaatasin Kerese kogutud partiidest ühte mängu. Must hakkas a ja b etturiga lippu minema. Arvasin, et mängu võidab valgetega mängiv Keres, aga ma ei saanud aru, kuidas tal õnnestub lippuminekut takistada. Siis pani valge f6 lipu ette. Selle käigu taha oli kirjutatud küsimärk. Tundus, et see on kirjutatud pliiatsiga, mis pidi tähendama, et olin seda mängu varem ka vaadanud, kuigi ei mäletanud. Võitis must. Selgus, et Keres oli mänginud mustaga, ma olin valesti arvanud. Tahtsin hakata vaatama kohe järgmist partiid. Alumised read katsin paberiga kinni. Trohhalev tahtis mult paberit ära võtta. Ütlesin, et las olla paber, kui kõiki käike ei näe, siis saab rohkem oma peaga mõelda. Trohhalev näitas, et uus partii ei olegi uus, vaid ühte ja sama oli kogemata kaks korda järjest trükitud.
*
Istuti peolauda. Isa pani mind istuma Lennart Mere kõrvale, öeldes, et kõik tahavad istuda presidendi kõrval. Püüdsin rääkida minust teisel pool istujaga, mitte Merega. Uku Masingu kohta oli ajakirjas kirjutatud, et ta oli autist ja et autistid võivad lugeda teaduskirjandust, aga ilukirjandusest ainult lasteraamatuid. Mõtlesin, et lasteraamatud on selle poolest paremad, et seal ei ole musitatmist. Aga Masing ütles, et teda huvitavad kõik asjad, siis luges ta lasteraamatuid ilmselt mitte autismi pärast, vaid kuna ta tahtis lugeda kõigi inimeste kohta, mitte ainult täiskasvanute. Olin öösel kirjanduse maja õuel. Kehtis veel seadus, et öösel ei tohi lampi süüdata, aga õuele paistis ometi lambivalgust. Olin päevasel ajal ühes majas ja nägin, et läheneb õhupall. See oli esimene õhupall, mis Eesti kohale lendas. Andsin sellest teistele teada. Siis selgus, et lähenes küll terve õhupallide laevastik, aga see, mida ma olin algul õhupalliks pidanud, oli hoopis raadiobuss, mis tuli õhupallide saabumisest reportaaži tegema. Mõtlesin, et enne kui õhupalliga lendama minna, tuleb selgeks õppida, kuidas sellest õhku välja lasta, et madalamale laskuda. Kellel see selge ei ole, see saab laskumiseks õhupalli katki torgata, aga siis ta kukub liiga järsult. Õhupalliga lennates võib sattuda merehätta, nagu seda ühes seiklusromaanis kirjeldati. Olin Kristerile kirjutanud, et mul ei ole tervis korras. Krister oli vastanud, et kahju küll, kui klassiku tervis ei ole korras.
pühapäev, veebruar 22, 2015
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar