Korduv unenägu

Nägin sama asja uuesti unes, seetõttu ei olnud enam mõtteid. Mõtlesin, et sama unenägu uuesti näha on sama igav kui kaks korda sama raamatut lugeda.

*
Tõusin hommikul pimedas üles, et kooli minna, aga esialgu ei läinud vannituppa, vaid kuulasin makilt muusikat. Kui üks laul oli kuulatud, siis kuulasin veel teise. Vaatasin ajaloo konspektist välja kirjutatud nimesid. Nimele oli lisatud hääldus. Raamatus oli see nimi teisiti kui konspektis. Siis oli õige variant vast raamatus, sest loengus võisin kuulmise järgi valesti kirjutada. Aga ma ei hakanud parandama, sest võibolla oli kaks lubatud varianti. Käisin teist korda keskkoolis ja lähenesid lõpueksamid. Koolis käimisest teada saajad võisid lasta liikvele kuulujutu, et ma pole veel ühtegi korda kooli lõpetanud. Teist korda lõpetada oli raskem, sest olin viimasel ajal kogu aeg unine. Mõtlesin seda seletada sellega, et mind on väsitanud see, et püian kogu aasta programmi omandada. Matmeaatika eksamiks kõige lihtsam valmistumisviis oli lugeda keskkooli matemaatika käsiraamatut. Ajalehe lugemise tundides ma polnud see aasta käinud, aga selline aine võis tunniplaanis olla. Võidi öelda, et ma olen ju blogis avaldanud unenägusid, et mul on tunniplaanis viga, miks ma siis pole kontrollinud. Oleksin vastanud, et pidasin neid ainult unenägudeks. Ühel päeval läksin riidehoidu üksi, nagu oleks teised veel mingisse tundi läinud. See oli reede. Aga sellist ainet vast siiski tunniplaanis ei olnud, muidu oleksin näinud teisi selleks tunniks valmistumas. Kui see siiski oli tunniplaanis, võis mulle lõputunnistusele üks tulla ja võisin viimasesse klassi istuma jääda. Esimene kord keskkooli lõpetades oli lihtsam, sest oli ette teada, et matemaatika eksamil õpetaja aitab. Nüüd oleks õpetajad võinud aidata sellega, et seda ainet, mille tundides ma pole osalenud, lihtsalt ei märgi lõputunnistusele.