Lugesin uuesti raamatut "Saksa keele grammatika algajatele". Leidsin sealt asja, mida ei mäletanud. Nimelt toodi tähtsa punktina välja, et sõna "sich" on nagu võrdusmärk. Kui üks sõna on ühel pool sich-i ja teine teisel pool, siis võib nende kohad ka ära vahetada. Mõtlesin näidete järgi, kas see on õige. Mõned näited kinnitasid seda, aga üks mitte. Ema seisis eemal õuel. Tahtsin talle seda reeglit näitama minna. Kahel esimesel korral võtsin kaasa vale raamatu, kolmandal õige. Ema luges reegli läbi ja ütles, et nii tühise asja pärast ei olnud vaja näidata. Minu meelest oli see reegel oluline, sest tal oli lisaks veel huvitav nimi "värvireegel".
*
Lugesin uuringust, mille järgi need, kes lahendavad ülesande tänu sellele, et neile öeldakse osa asju ette, võivad olla õnnelikumad kui need, kes on hinde viis miinus pärast masenduses ja liiguvad edasi ainult tänu meelekindlusele. Õnnelikumad pidavat olema need, kes tegelevad kaugete kultuuridega, millest teised midagi ei tea ja kelle erialal valitseb kastikord, õnnetumad need, kelle erialast teavad paljud ja kus on seetõttu konkurents.
reede, juuli 17, 2015
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar