Head küsimused

Olin lasknud määrata endale pensioni. Selle kättesaamiseks tuli käia arsti juures. Seal oli pikk järjekord. Ütlesin, et ma kahetsen endale pensioni määrata laskmist, selle ajaga ma teeniks tööga sama palju. Arsti juurde tuli üks poiss, kes sai samuti pensioni. Loovutasin oma tooli talle. Ta istus sellega lahtise kanalisatsioonikaevu kohal. Hoiatasin, et ta sisse ei kukuks. Ta kukkus ikkagi. Poiss koosnes plastiliinist ja tal tuli pea otsast. Panin selle otsa tagasi. Mõtlesin, et võibolla peaks kiirabi kutsuma, aga kiirabi ei pea arvatavasti plastiliinist inimest inimeseks. Poiss kontrollis, kas pea on tugevalt otsas, milleks ta keeras pead neljas suunas. Nii tulid kaela sisse kogu aeg mõrad ja mina mätsisin neid kinni tagasi. Hiljem jätkas poiss seda kolmanda inimese juures ja ütles, et pea otsast keeramine on ta lemmikmäng.

*
Olin teinud ülikoolis ajalooeksamit. Seal oli küsitud ühte nime ja järgmiseks, kas ma tean veel mõnda arstist kommunisti, sel juhul millist. Olin vastanud, et tean küll, J. Seitla, kes üüris korterit välja. Alles nüüd tulid meelde nimed Vares ja Jeltsin. Mõtlesin, et sellised küsimused mulle meeldivad, mis panevad edasi mõtlema. Peaks laskma kellelgi endale ajaloo kohta küsimusi esitada. Kui ma kohe vastata ei oska, siis mõtlen vastused hiljem välja. Olin kirjutanud listi, et ükskord sain Kriiska eksami nelja. Nüüd mõtlesin vastata oma kirjale, et teise Kriiska eksami sain viie. Tegelikult ma ei välistanud, et võin saada ka nelja või kolme. Aga kui esimesena tuli pähe, et saan viie, siis arvatavasti saangi. Mõtlesin, et eksamihinded saab teada vist nädal pärast eksamit eksamiga samal kellaajal. Kui mul ainult nädalapäev meeles oleks. Võin minna ka üks päev pärast eksamit vaatama, kas saab hinde teada. Aga uue seaduse järgi ei tohtinud hindeid stendile välja panna, need olid kaitstavad isikuandmed. Ainult häid hindeid võis ajalehes avalikustada.