Kraabitud nimed

Sõitsin maaliini bussiga, mis jõudis linna vahele. Vaatasin aknast välja ja nägin naiste jalgu. Mõtlesin, et ma ei pööra silmi, vaid vaatan ainult neid jalgu, mis möödasõitmise hetkel juhuslikult vaatevälja jäävad. Bussist väljudes läksime söögiasutusse. Öeldi, et seal on uus kord, et jalanõusid ei võeta jalast. Laua alumisele küljele oli palju nimesid kraabitud. Osad neist olid loetavad, teised uute nimede lisamise tõttu loetavuse kaotanud. Sama moodi olid nimed ruumi liivast seintel. Liivakoobastes olin näinud nimesid, mis võisid seal olla juba Eesti ajast saadik. Mõtlesin, kas oma nime jäädvustajad ei karda, et ma võin hakata neisse sellepärast halvemini suhtuma. Kui Krister oli juhtinud kooli õpilasomavalitsust, oli olnud koolimajas stend. Püüdsin meenutada, kas see oli klassi või kooli oma. Vist oli olnud igal klassil eraldi stend.