Vaheaeg turniiril

Kõndisin ühes lossis. Mul polnud riideid seljas, ainult pilliroost riided. Vastu tulevad mungad peksid mind raudahelatega vastu jalgu. Mulle see ei meeldinud. Öeldi, et autor, keda ma uurin, ei kandnud riideid, seetõttu teda ei austatud. Otsustasin riided selga panna.

*
Koolipäev oli juba alanud. Mõtlesin, et võiks veel kooli minna. Kui mult küsitaks, miks ma hilinesin, siis vastaksin, et alguses mõtlesin kooli mitte tulla, aga mõtlesin ümber. Või lähen kooli asemel raamatukokku. Siis nähtaks, et ma olen vales kohas. Olime klassikokkutulekul Tartust väljas. Ariel torkas mind terava esemega. Tagasisõidu ajal küsisid Krister ja Artur üksteiselt ajaloo aastaarve. Nad ütlesid, et ajaloo saab mõne tunniga selgeks. Mõtlesin, et nad võivad üksteist valesti ka õpetada, et ülikooli sisseastumiseksamitel konkurent kõrvaldada.

*
Mõtlesin, et loen entsüklopeedia tänase osa uuesti läbi. Kui üliõpilased lugesid oma loengukonspekte uuesti, siis võis entsüklopeediat ka lugeda. Aga teisel korral ma ei lugenud enam terveid märksõnu, vaid ainult nende algused. Maleturniiril tehti vaheaeg. Mängumaja ette tuli üks maletaja, kes turniiril ei osalenud. Ta hakkas rääkima juttu, mida oli ükskord samasuguses olukorras juba rääkinud. Üks mees läks vanni. Vannis pidi enne seda teine mees juba ees ootama, sest kuulsin, kuidas nad omavahel rääkisid. Mõtlesin, et panen kõik enda turniiril mängitud partiid blogisse. Ainult et üks voor pidi mõne päeva pärast veel olema, siis oleks viimaseks vooruks seniste partiide põhjal valmistutud. Aga ma oleks mänginud viimases voorus teist moodi. Vaatasin enda Klausiga mängitud partii protokolli. Lõppmäng oli olnud pikka aega võrdne, kuni ma olin proovinud teostada läbimurret ja ise kaotanud. Oleksin saanud mängida ka viigi peale. Rei oli ükskord ühe minu kaotuspartii kohta öelnud, et ma ise komponeerisin kaotuse.