Rumeeniakeelne ajaleht

Kuigi ma polnud rumeenia keelt õppinud, lugesin rumeeniakeelse ajalehe sõnaraamatut tarvitamata kaanest kaaneni läbi. Järvamaal ilmus oma rumeeniakeelne ajaleht, olin selle kioskist ostnud. Ma ei teadnud, kas ma seda teine kord teisest kioskist ka leian. Klaus ütles, millist venelaste ütlust ta on kuulnud. Ütluses võrreldi Putinit ja Jeltsinit, aga ma ei teadnud, mis keeles see on. Tähendust siiski natuke nagu aimasin. Kirjutasin selle ütluse umbes üles. Järgmisel päeval avaldas Küüts feisbukis postituse, kus ta teist korda lugedes tundus kommenteerivat meie pere poiste eelmise päeva postitusi. Tundus, et Küütsi arvates me olime teda rünnanud, kuigi mina polnud nii mõelnud. Küüts ütles, et ta sai enda eilsete postituste järel sadu sõbrakutseid. Ta oli kommenteerinud meie pere poiste postitusi ja meie sõbrad olid vist sellest näinud, et Küüts kirjutab hästi ja hakanud teda oma nimekirja tahtma. Küüts ei olnud vist kutseid vastu võtnud, muidu oleks nende inimeste postituste vahelt olnud raskem paremate tuttavate omi üles leida.

*
Kõndisin mööda Tartu vanalinna aluseid käike, et vaadata, kuhu need välja viivad. Jõudsin majja, kus olid laual maitsvad toidud. Küsisin, kas neid võivad süia ainult lapsed. Vastati, et jah, siin on lasteaed. Ütlesin, et selles lasteaias käib vist palju tuttavaid lapsi. Seal käisid vendade lapsed koos oma vanematega. Ütlesin, et kui ma käike edasi uurin, võin jälle siia välja jõuda, sest ma ei tea, kuhu käigud viivad.