Otstarbe tähtsustamine

Praegused ajalooüliõpilased arvasid, et arhiivisäiliku kirjeldamisel peab esimese asjana nimetama säiliku otstarvet. Viimases "Tuna" numbris ilmus juba mitu kaastööd, mille pealkiri oli võrguaadressi sarnaselt kaldkriipsude vahel ja esimene element oli otstarve. Sellised pealkirjad olid teistest koledamad. Küsisin, kes on hakanud sellist jama õpetama, kas Mertelsmann. Minu selja taga öeldi, et selleks, et otstarvet teada, peaks arhiivitöötaja kõigepealt säilikud läbi lugema. Lisasin, et vahel ei selgu mõte ka raamatu läbi lugemise järel. Kirjutasin "Tunale" arvustust raamatu kohta, milles oli juttu ühest välismaa ajaloolasest. Raamatus oli nimetatud, millised teemad sellele ajaloolasele meeldisid. Kommenteerisin, et Eestis oli selline mahlakas stiil Piirimäel. Mõtlesin, et ma ei ole ju seda välismaa ajaloolast ennast lugenud, ainult kirjeldust tema kohta. Lisasin kirjutatule, et minu ajal pidas kuivas stiilis loenguid Tannberg.