teisipäev, oktoober 06, 2015

Lugesin ja vaatasin pilte

Ööbiti suures ruumis. Ütlesin minu lähedal magavale naisele, et olen teda vist varem ka näinud. Ruumi saabus ärataja, kes ütles, et nüüd tuleb üles tõusta, muidu saab päev läbi. Hakati minema duši alla. Ühe koridori uksel langes laest nii kuuma vett, et sealt ei saanud alt läbi minna. Lõhna järgi tundus, et keegi võib olla ära tapetud. Kuum vesi oli nii kuum, et keegi ei saanud seda kinni ka keerata. Siis üks poiss oskas siiski kraani sulgeda. Mina läksin duši alla suurde ruumi, kus olid korraga poisid ja tüdrukud. Ütlesin, et tulen duši alla, sest kohe peab uuesti magama minema. Mult küsiti, kas ma kirja panin posti. Vastasin, et võibolla unustasin margi peale kleepida. Pesemisruumile lähenes riides naine, kellel olid ilusad jalad ja kõnnak.

*
Võtsin oma kotist väikse koogi ja pakkusin järjest kolmele klassikaaslasele, aga ükski ei tahtnud. Mari S-lt küsisin, kas ta eelistab soolast. Istusin laua taha, et kook siis ise ära süia, lisaks võtsin kotist teise sama suurusega koogi, et see ka ära süia. Kahele suurele paberilehele oli kirjutatud Kristeri teoseid. Olin neid juba varem lugenud, aga nüüd lugesin uuesti, et meelde tuletada ja analüüsida. Krister istus ise samal ajal minu selja taga. Ühe koha peal hakkasin lugedes naerma. Krister kirjutas, et ta on ainult üks kord holokausti hukka mõistnud - kui keegi midagi eriti lolli ütles. Edasi kirjutas Krister, et ta mõistab hukka, kui osa inimesi imetleb pedofiile ümbritsevat salapära. Vaatasin ühte raamatut, kus olid toodud kõrvuti pildid, kuidas joonistavad sama asja lapsed ja täiskasvanud. Kommentaariks oli kirjutatud, et need on ühepäevaste laste joonistused ja et seal, kus on must joon, ei ole see täiskasvanu joonistatud, vaid piirjoon. Kahtlesin, kas ühepäevane laps suudab nii hästi joonistada, tegemist võis olla võltsinguga. Üks laps ütles, et ta tahab olla kodus kell kolmveerand kolm. Kaheldi, kas ta kella tunneb. Laps küsiski, mida see kolmveerand kolm tähendab. Nüüd tahtis ta kodus olla kolmveerand neli. Raamatu peategelane otsustas astuda sõjaväkke, et rindele minna. Ta arvas, et saab sõjas surma, aga nii ei pruukinud see minna. Peategelane kõndis mööda Laia tänavat, kui selja tagant tuli auto vaenlase sõduritega. Peategelane põgenes ühte lähedal asuvasse majja ja sõdurid jälitasid teda. Peategelane põgenes pööningule, läks ühest uksest sisse ja keeras selle enda järel lukku. Vaenlased kas ei märganud seda salaust või vähemalt ei murdnud lukku lahti. Neil polnud selleks palju aega ka, sest peategelane kutsus ühe sidevahendi abil omad appi ja need saabusid helikopteriga. Lisaks oli vaenlastel tegemist ka majaelanikega. Esimesel korrusel magas maja peremees, kes vaenlaste majja tungimist nähes võttis seinalt püssi ja tulistas ühe vaenlase pihta. Vaenlased ei teadnud, kui palju seal veel võib tulistajaid olla.

0 vastukaja: