Raamat lindudest 1

"Loomade elu" lindude köide leheküljeni 100.

Kõige suurem erinevus lindude ja kalde köite kirjutamisviisis on, et lindude köites on liikide väljasuremisohust rohkem juttu. Kalade köites ei kirjutatud peaaegu üldse, et inimene võib liike hävitada. Aga koolis õppisime, et inimene suudab merest kõik kalad välja püüda. Ja hiljuti kirjutas ajaleht, et inimene on hävitanud 50 protsenti maailma kalade arvust. Küll üksikute kalade, mitte liikide. Lindude köites on sellest palju juttu, et lindude arvukus on langenud, mõnel liigil ka taastunud, mõni liik vajab paremat kaitset. Võibolla on selle kahe köite erinevuse põhjus, et lindude köide ilmus hiljem, kui sõnavabadus oli suurenenud, või siis ilmneski oht lindudele varem, või sõltub jutu erinevus autorite isikutest. Lindude köites on vähem juttu liha maitsest ja püüdmisest, aga natuke siiski.

Kuna osad linnud on rändlinnud, siis oleks võinud arvata, et lind on minu kui põhiliselt kodus elaja vastand, on kasutatud väljendit "vaba kui lind". Aga raamatust selgus, et lindude elu on siiski seotud kindlate geograafiliste punktidega. Nad teevad pesa iga aasta ühte ja samasse kitsasse piirkonda, ka rändlinnud rändavad talvituma tavaliselt ühte ja samasse piirkonda. Võibolla on ka kahe kodumaaga inimestega nii, et nad on sunnitud rändama nende kahe maa vahet ja kolmandatesse riikidesse on selle võrra vähem aega reisida. Linnupoegadest elavad oma pesas mõned kauem ja mõned vähem. Kes viibivad kaua pesas, neid nimetatakse pesahoidjateks, nemad on munast koorudes abitumad. Teised on pesahülgajad, kes on juba koorudes tugevamate jalgadega. Linnud jagatakse põhilise elukeskkonna järgi kolme rühma - veelinnud, maismaalinnud ja puude otsas elavad linnud. Raamatu algusesse on paigutatud suuremad ja lennuvõimetud linnud nagu pingviinid ja jaanalinnud, loetud ossa mahuvad ka kured, haned ja pardid.

Tänavu on rõdul käinud rohkem tuvisid kui varem. Seda seletati ühel päeval sellega, et keegi naaber oli tuvisid toitnud, see oli pannud nad rohkem maja juures viibima. Aga raamatut lugedes selgub, et toitmise ja rõdule tulemise vahel võib olla ka see seos, et rohkem toitu saamise korral on lindudel rohkem mune, munade arv ei pruugi olla igal aastal sama. Mõnel liigil ei ole siiski ühel aastal rohkem kui üks muna ja mõni iga aasta ei pesitse. Siis sõltub järeltulijate arv elu pikkusest, aga selle kohta oli raamatu ilmumise ajal vähe andmeid. Kalade köites kalade puhul oli nagu rohkem.

Lindude kohta kirjutati, et nad vajavad rohkem toitu kui muud loomad. Seda seletati sellega, et lendamisel kulub rohkem energiat. Aga putukad ka lendavad ja lülijalgsete köites oli palju näiteid selle kohta, kuidas nad võivad olla väga pikka aega söömata. Siis on põhiline ilmselt see, et lindudel on kõrgem kehatemperatuur, ka imetajate omast kõrgem. Ilmade jahenedes paljudel loomadel aktiivsus langeb, aga lindudel see hoopis suureneb, nad lendavad kaugele maale või hakkavad ühe maa piirides rohkem ringi lendama.

Ükskord nägin blogisissekannet pealkirjaga "Monogaamiat ei ole olemas", kus oli juttu inimestest. Linnuraamat ütleb, et paljud linnuliigid on monogaamsed. Blogija arvates tähendas inimestel monogaamia puudumine seda, et ei olda kogu elu paaris sama teise inimesega, aga linnuraamatus on monogaamia all mõeldud seda, et ei olda paaris rohkem kui ühe teise linnuga samaaegselt, sest eraldi nimetati, et paarid moodustuvad kogu eluks, millest ma järeldan, et monogaamseteks loetakse ka selliseid liike, kellel paar moodustub üheks hooajaks. Loomadel pidi olema jooksuaeg ainult osa aastast, aga kui paar moodustub kogu eluks, siis järelikult ei minda lahku ka sel perioodil, mis ei ole sigimisperiood. Blogija mõtete kohta väidan, et ta eksis ka inimeste puhul.

Kuigi linnud eelistavad ühte ja sama pesitsemispiirkonda, on nad toidu osas üsna kohanemisvõimelised. Kui mõni putukaliik sööb ainult kindlat looma- või taimeliiki, siis lind võib süia erinevatel hooaegadel erinevat toitu. Vastavalt sellele, mida parajasti saada on. Mõni vanalind sööb ise ühte toitu, aga poegi söödab teisega. Kohanemisvõimet nimetati ka pesitsemise puhul, sest üks liik eelistab pesitseda loomaurgudes, aga nende puudumisel teeb pesa maapinnale.