Asjade kukkumine

Henn küsis mult, kas asjad kukuvad teravam või jämedam ots allapoole. Vastasin, et on kirjutatud, et võileib kukub alati vorst allapoole. Ütlesin, et võime teha eksperimendi. Henn läks teise ruumi, mina jäin tema voodikastist eksperimendi jaoks sobivat eset otsima. Lõpuks leidsin, et tal oli seal pesemata porgandeid, porgand oli eksperimendi jaoks ideaalse kujuga. Proovisin järele, et kui porgand lasta käest lahti jämedam ots allapoole, siis ta jõuab ka põrandale jämedam ots all pool, aga vastupidises asendis lahti lastes jõuab ta maha külili või jämedam ots natuke allpool. Läksin Hennule järele, et talle ka seda eksperimenti demonstreerida. Ainult et porgand oli vahepeal kukkudes pikuti pooleks läinud, seetõttu oli nüüd natuke halvem näidata. Seletasin eksperimendi tulemust sellega, et jämedamal otsal on vist kergem õhutakistust ületada. Ütlesin, et kraadiklaasis on ka piiritus allpool ja õhk ülevalpool. Varsti tulin veel mõttele, et siis on igast tunnist esimene pool lühem kui teine pool, sest seier liigub langedes kiiremini kui tõustes. Või võibolla on kella sees seade, mis seda tasakaalustab. Suundusin isa tuppa, et Hennule seieritest ka rääkida.