*
Olin inglise keele tunnis. Lugesime luuletust. Paberile oli kirjutatud sama luuletus kahte kohta, teised lugesid ühest kohast ja mina teisest. Kirjutasin endale ühte malepartiid ümber. Kirjutasin ümber ainult partii teksti, aga mitte Kerese kommentaare. Keres oli minust võimekam, et suutis analüüsida rohkem kõrvalvariante. Märkasin, et olen ümber kirjutamata jätnud ka partii lõppmängu käigud. Maaja pere otsis midagi Vehendi metsast. Mõtlesin, kas nad ikka oskavad metsast välja tulla. Aga vast oskasid, sest ühele poole jäi tee ja teisele poole järv, ühe neist nad pidid ilmselt üles leidma. Vaatasin ühte maleseisu. Must ratsu tulistas ühte välja, kuhu valge ei saanudki seetõttu käia. Kõiv esitas mulle küsimuse, millest ma aru ei saanud. Ta küsis uuesti, et kas ma nüüd ka üldse lihaseid ei venita. Vastasin, et teen füüsilisi harjutusi iga tunni aja tagant. Kõiv ütles, et see ei tähenda. Räägiti, et üks õudus algab sellest, kui sõrm hakkab värisema. Vaevalt oli seda räägitud, kui kõik hakkaski värisema. Arvati, et see on lihtsalt maavärin. Kõrvaltoast hakkas üks sõjavägi teist välja tõrjuma.
0 vastukaja:
Postita kommentaar