Bussijaama poole

Arst oli vennale ette kirjutanud, et ta peab tegema vannis seansi. Puhastasin vanni põhja. Sealt sai palju kilekotitäisi sodi. Need tuli prügikasti viia. Olin Tallinnas. Mul ei olnud Tartusse tagasi sõitmiseks raha. Laenasin ühelt poisilt. Ütlesin, et kui ta mulle oma pangakonto numbri annab, siis Tartusse tagasi jõudes kannan raha tagasi. Vaatasin, et ta on andnud mulle kopikaid. Need enam ei kehtinud, seetõttu tagastasin raha kohe. Tuli laenata kelleltki teiselt. Aga räägiti, et Venemaa on vanad kopikad uuesti paralleelse rahana kasutusele võtnud, seetõttu saaks need valuutavahetuspunktis Eesti raha vastu vahetada. Sõitsin linnaliini bussiga maaliini bussijaama suunas, et seal Tartu bussile istuda. Ütlesin, et raudteejaam või bussijaam tuleb kahe peatuse pärast. Artur kahtles. Buss peatus parajasti telliskivikiriku juures. Ütlesin, et ma mäletan, et Oleviste peatusest on bussijaama kaks peatust. Artur kahtles, kas me oleme Oleviste kiriku juures. Parandasin, et või on see Tehase peatus.

*
Tahtsin istuda kirjutuslaua taha ja päev läbi kõvasti tööd teha. Esimese asjana tahtsin tegeleda tund aega malega. Kirjutasin blogisissekannet. Kirjutatust tuli parandada järjest uusi vigu. Mina allajoonimist ei kasutanud, aga keegi joonis minu kirjutatud sõnu alla. Ma ei teadnud, kas võltsitakse ka vanemaid sissekandeid. Küsisin, mida ma tegema pean, kas parooli vahetama või blogi maha võtma. Ütlesin, et edaspidi saan avaldada vist ainult paberraamatuid. Kõndisin väikse maja teiselt korruselt esimesele ja seal läbi müügisaali välisukse suunas. Ütlesin kassapidajale kaks korda tere. Kassapidaja nõudis, et ma ütleks valjema häälega. Omaette tundus ta pobisevat, et minu haigusega vist tööd ei anta. Väljusin maja välisuksest. Seisin koos kahe klassivennaga Sõpruse puiestee hoovis. Üks neist ütles, et valvuri hääl kostab hästi. Kuulatasime. Maja teises otsas, Sõpruse puiestee ja Kalda tee nurgal, oli valvuriputka, kust kostis karjumist. Osad sõnad kostsid selgelt ära, aga osad moondunult.