Jaapan 1930-1941

Lugesin magistrieksamiks Olavi K. Fälti raamatut "Fascism, Militarism or Japanism? The interpretations of the crisis years 1930-1941 in the Japanese English-language press" ("Fašism, militarism või japanism? Kriisiaastate 1930-1941 tõlgendused Jaapani ingliskeelses ajakirjanduses"). Kuigi raamat on ingliskeelne, on see ilmunud Soomes Rovaniemis, ilmumisaasta on 1985. Raamatu autorit huvitab, milline oleks õige nimetus selle perioodi kohta Jaapani ajaloos. Selleks on ta lugenud kahte Jaapani ingliskeelset ajalehte. Kuigi Teise maailmasõja ajal oldi ingliskeelsete riikidega sõjas, jätkanud ajalehed ilmumist selleks, et Jaapani liitlaste kodanikud saaks neid lugeda.

Itaalias tuli aastal 1922 võimule Mussolini ja hakati demokraatiat vähendama, aga Jaapanis kehtestati vastupidi aastal 1925 meeste üldine valimisõigus. Riigis esines ka poliitilist vägivalda. Aastal 1930 püüti tappa ühte peaministrit, kes suri järgmisel aastal haavadesse, aastal 1932 tapeti teine peaminister.

Fašismist ei kirjutatud ajalehtedes kogu aeg ühte moodi. Aastal 1932 nimetas üks leht esimest korda fašismi võimaliku alternatiivina Jaapani jaoks, hiljem nimetas sama leht fašismi kriminaalseks liikumiseks ning välismaal ja selles uuritud lehtedest nimetati fašistideks peaministri tapjaid. Teine leht on kirjutanud, et Jaapan oligi fašistlik riik, kuid seda tehti vaid üks kord. Esimene leht ei nimetanud Jaapanit fašistlikuks ühtegi korda, vaid kasutas mõistet totaalne kaitseriik. Raamatu autori arvates on fašismi sõna tähendus muutunud, seda saaks tema arvates kasutada Jaapani kohta võibolla 1930. aastate tähenduses, aga mitte raamatu kirjutamisaja tähenduses.

Jaapani sõja kohta Hiinas teadsid jaapanlased raamatu järgi, et vaenutegevuse alustajad on hiinlased. Alles pärast Teist maailmasõda said nad teada, et see oli nende enda provokatsioon. Jaapani sõjakuulutust Ameerikale põhjendatakse sellega, et Ameerika nõudis Jaapanilt vallutatud aladelt tagasitõmbumist ja rakendas sanktsioone.