Mänguromaan

1. peatükk.

Mind kutsutakse sõtta. Mõtlen, et kui ma sõja üle elaksin, siis tuleks selle pealt nägemine hiljem ajalugu kirjutades kasuks. Aga ma kirjutaksin parema meelega tagala ajaloo. Siis oleks parem, kui ma rindele ei satuks. Või tagalat ja rinnet oleks hea võrrelda osata. Siis oleks võibolla hea variant, kui läheksin rindele, saaksin sealt haavatuna tagalasse ja oleksin suurema osa ajast tagalas. Aga haavata saamine ise ei ole hea. Ja sõda pole hea. Rindest kaugema koha ajaloost saaks kirjutada veel paremini siis, kui meie riik sõjas ei osalekski.

2. peatükk.

Teisel pool rindejoont on teine riik. See on meie riigist suurem. See ei kuuluta seetõttu sõja alguse puhul välja üldmobilisatsiooni, aga kordusõppustele kutsutakse rohkem inimesi kui tavalisel ajal. Kutse saab ka üks inimene, kes ei oska võtta seisukohta, mida sellest arvata. Seetõttu meenutab ta iseendale Hamletit. Ta mõtleb, et rindele minna ta ei taha, sest seal võib surma saada. Tagalasse jääda ta ka ei taha, sest siis võidakse mõelda, et ta on simulant või ei saa sõja tähtsusest aru. Ta mõtleb, et võibolla oleks kordusõppused hea variant, sest siis saaks olla sõjaväes nii, et rindele ei kutsuta. Aga kas kordusõppustel ei või surma saada? Ja kas tal sobib minna kordusõppustele, kui ta tahaks ise töötada õpetajana? Ta mõtleb, kas ei peaks välismaale põgenema. Aga seal peaks ka keelt õppima.

3. peatükk.

Sõda lõppeb kiiresti, sest maailma riigijuhid jõuavad siiski kokkuleppele. Aasta hiljem olen maal suvepuhkusel. Ühel päeval muutun rohutirtsuks. Mõtlen, et see tuleb vastavasisulise luuletuse meenutamisest. Mäletan, et inimesena olin ebamusikaalne, seetõttu ei julge ma ka rohutirtsuna viiulit mängida. Mõtlen, et ma vist pole ikka rohutirts, vaid libarohutirts. Kui see on nii, siis peaksin ühel hetkel inimeseks tagasi muutuma. Näen ühte lindu, kes tahab mind ära süia. Hüppan eest ja minu asemel süiakse ära teine rohutirts. Muutun ehmatuse tõttu inimeseks tagasi. Mõtlen, et hea, et ma kellekski kolmandaks ei muutunud. Lähen linnu eest igaks juhuks majja, surfan närvide rahustuseks internetis ja ühelt välismaiselt võrguleheküljelt saan aimu eelmises peatükis kirjeldatud loost.