Tõlkimissoovitus

Sõitsime rongis. Ühel lõigul sõitsime üle õhus rippuva rööpalõigu. Siin pidi väga täpselt juhtima, et mitte alla kukkuda. Aga rongijuht võis meelega rööbastelt kõrvale keerata. Läksime rongist välja, kõndisin koos ühe poisiga märja ala juurde. Rääkisin, et see on nii tore koht. Siis mõtlesin, et kui see poiss minu jutu peale laukasse läheb ja sinna ära upub, siis ma kahetsen.

*
Ema rääkis, et Krister võiks "Karlssonit" tõlkida, see sobiks talle hästi. Läksin trepikotta, kus kohtusin Kristeri endaga. Kui nimetasin talle, mida ema oli öelnud, siis Krister vastas, et tal ongi plaanis "Karlssonit" tõlkida. Läksime autosse. Krister ei saanud praegu juhtida, sest tal oli käsi kipsis. Tema asemel istus juhi kohale teine inimene. Krister ja mina istusime taha. Vajutasin auto ukse lukku, et see sõidu ajal lahti ei vajuks. Aga lahti vajus hoopis juhi uks. Juht ise seda ei märganud, enne kui mina ütlesin. Kui juht oli oma ukse kinni tõmmanud, siis mõtlesin, et see on esimene kord, kui juht ei märka, et uks jääb lahti, seni on juhid teisi õpetanud. Kuigi juht oli nüüd juba ukse kinni tõmmanud, vajus see sõidu ajal uuesti pärani. Vastu tuli teisi autosid, aga uks neid ei riivanud. Minu alla vajutatud ukselukunupp kerkis ka ülespoole, nagu hakkaks uks lukust lahti minema.