Paks ajalooraamat

Üks inimene magas valesti. Teine õukondlane oli selle pärast mures. Ta tekitas segaduse, et magaja valesti magamise pärast karistada ei saaks. Inimesed tulid magamistuppa, aga kuna oli segadus, siis nad ei pannud valesti magamist tähele.

*
Istusin ühel üritusel saalis ja lugesin paksude ajalooraamatute sarja raamatut, mille oli kirjutanud üks tuttav ajaloolane. Raamat oli varasema ajaloo kohta ja oli kirjutatud nii, nagu peategelane oleks tuttav erinevate varasemate sajandite arhitektuuriteostega. Ta nimetas neid asju nimepidi. Kuna mina kirjutasin mina-vormis, siis see ajaloolane oli minust eeskuju võtnud ja samuti mina-vormis kirjutanud, nagu tema olekski see raamatu peategelane, et oleks huvitavam lugeda. Vaatasin, et selle raamatu autorid on hoopis Karpov ja Smõslov. Karpov istus parajasti ise samas ruumis saali ees. Smõslov oli võibolla kirjutanud raamatu ilukirjanduslikuma osa, sest ta oli kunstniku hingega. Mõtlesin, et Karpovi kirjutatud raamat saab tema enda nähes kriimustada. Kuna Karpov enam malet ei mänginud, oli tal aega muul teemal raamatuid kirjutada.

*
Isa sünnipäeva puhul taheti kõik tema raamatud uuesti välja anda. Selles komplektis pidid kõik köited olema ühesuguse formaadiga. Nii oleks kodus ruumi veel vähemaks jäänud. Kordustrüki hea külg oleks olnud see, et nüüd oleks saanud neid raamatuid lugeda, mida varem kunagi üles polnud leidnud. Halb külg oleks see, et isa sünnipäevale oleks tulnud palju inimesi, kes oleksid mõelnud, et kui mul on vähem raamatuid ilmunud, siis ma ei oska kirjutada. Tõnu luges isa luuletust näitleja häälega ette. Kui ta lõpetas, siis ta seletas, et nipp on selles, et ta pani erinevate luuletuste read kokku. Iga vend oli erinevaks muutunud. Varem mulle meeldisid vennad rohkem.