Kokkupuuted inimestega

Eile käisin saunas. Olime seal neljakesi. Kodus oli kolm inimest. Ülejäänud inimestega puutusin kokku masinate või paberite vahendusel. Ükskord mult klassikokkutulekul küsiti, mitme inimesega ma päevas räägin. Vastasin, et vähemalt kahega. Selle peale öeldi, et nendel, kes 50-ga räägivad, on raskem üksikut jutuajamist meeles pidada. Tegelikult mina olin suuremast perest kui klassikaaslased. Need, kellega ma käisin koos ainult keskkooliklassis, mäletavad mind võibolla vaiksemana kui need, kellega ma ka nooremana koos õppisin. Kuigi siis on mind ka vaiksena iseloomustatud. Keskkoolis ma oleks muidu võibolla rohkem rääkinud, aga vahel öeldi mulle: "Ole vait", ja siis ma olingi vait. Pinginaabriga ma ikka rääkisin. Mõnes tunnis mul pinginaabrit ei olnud, aga mõnes oli pinginaabriks Sander, Lauri N. või Ott. Mitte kogu aasta, aga mõnes tunnis istusid minu kõrval veel Antti, Krister, Anu, Kati L. ja Kati P. Rohkem ei tule meelde. Lähedal istusid ka need, kes istusid ees või taga või hobuserauakujulises klassis vastas või mitte küll samas pingis, aga kõrvalpingis.