Itaalia sotsialism ja sotsiaaldemokraatia

Itaalias olid Teise maailmasõja järgsel ajal olemas nii sotsialistlik kui ka sotsiaaldemokraatlik partei. Sotsiaaldemokraatlik partei eraldus sotsialistlikust aastal 1947. (Italian Socialism: Between Politics and History. Edited by Spencer M. Di Scala, Amherest, 1996. Lk. 150.) Aastal 1966 tegid kaks parteid katse uuesti ühineda. (Samas. Lk. 164.) Ühinedes pandi ühiseks nimeks Ühinenud Sotsialistlik Partei, kuid see jõudis pidada vaid ühe kongressi. (Alexander De Grand. The Italian Left in the Twentieth Century: A History of the Socialist and Communist Parties. Indiana University Press. Bloomington and Indianapolis, 1989. Lk. 143.) Tundub, et kahest parteist vasakpoolsem oli sotsialistlik. Nõukogude aja kirjanduses on liigitatud Sotsiaaldemokraatlik Partei koos Kristlik-Demokraatliku Parteiga tsentristlikeks poliitilisteks ühendusteks (Välispanoraam 1975. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1976. Lk. 299.) Võimalikku sotsialistide ja kristlike demokraatide koalitsiooni nimetatakse vasakpoolseks tsentriks, sotsialistide ja kommunistide koalitsioone vasakpoolseteks omavalitsusteks (Samas. Lk. 298.) Sotsiaaldemokraatliku partei asemel oleks võimalik tõlkida ka demokraatlik sotsialistlik partei, kui vaadata partei itaaliakeelset nime (https://en.wikipedia.org/wiki/Italian_Democratic_Socialist_Party). Sotsiaaldemokraatliku partei nime saaks siis jätta 1920. aastatel tegutsenule (https://en.wikipedia.org/wiki/Italian_Social_Democratic_Party).