Pikk telesari

Üks televisioon näitab praegu 10-osalist dokumentaalsarja "Vietnami sõda". Olen suurema jao osasid vaatamata jätnud, aga kahte ka vaadanud. 12. veebruaril kirjutasin 5. osa kohta:

"Jõudsin ühe osa vaatamiseni. Taustaks olin eelnevalt vaadanud kirjandust Vietnami kohta, aga nähtud film keskendus rohkem ameeriklastele, kuigi sõna sai ka keegi vietnamlastest. Kuigi keskenduti ameeriklastele, ei tegeletud sõja õigustamise, vaid selle koleduse näitamisega. Kõigi saates rääkijate mõtted ei olnud siiski ühesugused. Üks kõneleja rääkis, kui raske tal oli inimest tappa, teine arvas, et just sõja, mitte rahu ajal avaldub inimese tõeline olemus. Kuigi filmis oli kaadreid rohkem kui raamatu fotodel, ei saanud liikuvat pilti nii tähelepanelikult vaadata kui seisvat."

Eile kirjutasin ühe osa vaatamise järel:

"Valged inimesed saavutasid kunagi teistes maailmajagudes väikeste vägedega suurt edu, sest teistel ei olnud püssirohurelvi. 20. sajandil olid sellised relvad ka teistel olemas ja kolooniad läksid kaotsi. Filmis näidatakse, et vietnamlastel ei olnud mitte ainult püssid, vaid ka suuremad tulirelvad, millega Ameerika lennukeid alla tulistada.

Juttu oli sellest, et aastal 1968 toimusid paljudes maailma linnades Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Hiljem mainiti ühes lauses ka Tšehhoslovakkia sündmusi, aga ei peatutud sellel, milline oli sama aasta Lääne ja Tšehhoslovakkia meeleavalduste seos. Ilmselt need lisasid üksteisele hoogu. Kuigi võiks ka mõelda, et meelt avaldavad tšehhid olid justkui Nõukogude Liidu ja Põhja-Vietnami kommunistidest erineval poolel. Ameerika valitsus sai oma meeleavaldajatega ise hakkama, aga Tšehhoslovakkias ei saabunud mässu lõppu enne, kui Nõukogude väed sisse tulid. Võiks ka tõlgendada, et kui Ameerika valitsus väed Vietnamist välja tõi, siis oli see tema kodanike võit. Kuigi saates viidati küsitlustele, mille järgi suurem osa ameeriklasi toetas valitsust, mitte meeleavaldajaid.

Liiga vähe pöörati viimati nähtud osas tähelepanu ehk sellele, et nagu Lõuna-Vietnami toetas Ameerika, nii toetasid ka Põhja-Vietnami Nõukogude Liit ja Hiina. Kogu Teise maailmasõja järgset aega Nõukogude Liidu lagunemiseni on nimetatud Külmaks sõjaks. Aga kas Vietnamis tulirelvast haavata saanu nõustub, et tegemist oli vaid külma verevalamiseta sõjaga?

Tõlkevigu ma subtiitrites tähele ei pannud, aga jäi meelde üks koht, mis oli õigesti tõlgitud. Sõna 'never' kutsub tõlkima 'mitte kunagi', aga saates kasutati sõna 'never' lauses, kus öeldi, et mingi konkreetne informatsioon Ameerika kodanikeni ei jõudnud. Ometi hiljemalt saates endas see jõuab, siis eesti keeles 'mitte kunagi' öelda ei sobi ja seda ma ka subtiitrites ei näinud."