Raamatuesitlusel pidas kõnet üks naine, kellega ma olin selle käsikirja valmimisel koostööd teinud. Ta rääkis, et ma tõlkisin liiga aeglaselt. Varem oli ta mind töö kiiruse kohta küsitlenud, aga siis ma ei kahtlustanud, et ta seda kõnes etteheidete tegemiseks kasutab. Pealegi ta ei teadnud, mitu tundi päevas ma sellele tööle pühendasin.
*
Sain sisse järgmisse õppeastmesse. Mõtlesin, et nüüd kordub vana lugu, et hommikul enne õppehoonesse minekut ei pruugi ma kõiki kaustikuid kiiresti üles leida. Seda oli juba varem koolis käies juhtunud ja nüüd mul oli muuteemalisi kaustikuid veel rohkem. Pidi panema praegused õppetööga seotud kaustikud, vanad õppetööga seotud ja koduste asjadega seotud erinevatesse virnadesse, aga kui üks kaustik oleks läinud kogemata valesse virna, siis ei oleks tulnud selle peale, et seda sealt otsida.
*
Olin nüüd magistrant. Ülikoolil oli selline rektor, et ta oli pannud ametisse varasemate asemel uued õppejõud. Need olid noored ja konservatiivsete inimeste suhtes vaenulikud. Üks selline õppejõud pidas aktusel kõnet ja seejärel alustas tundi. Istusin Eriku kõrval ja kirjutasin üles õppejõu dikteeritud ingliskeelseid sõnu. Erik sodis suure osa minu kirja pandud sõnu maha, sest ma olevat kuulmise järgi kirja pannud valed sõnad. Ütlesin Erikule, et ta tasem oleks. Kui nüüd õppejõud Eriku juttu kuulis ja õppetöös kasutati inglise keelt, siis mul võis magistriõpe lõpetamata jääda. Kirjalikust inglise keelest oleksin saanud paremini aru kui suulisest.
pühapäev, märts 04, 2018
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar