Eile lugesin peatükke geograafia, füüsika ja keemia raamatutest. Olen need raamatud kunagi lugemise eesmärgil kahe vanaema kodudest oma koju toonud, aga need seisid kaua kasutamata, sest põhiliselt olen keskendunud ajaloo ja ilukirjanduse raamatutele. Nüüd mõtlesin, et kui ma ei leia aega hangitud raamatuid tervikuna lugeda, siis loen neist vähemalt peatükke. Saksakeelset geograafia raamatut olen tegelikult viimasel ajal iga õhtu siit-sealt lugenud.
Geograafia raamatust lugesin eile Lõuna-Aafrika Vabariigi peatükki. Sain teada, et vähemalt selle raamatu ilmumise ajal asusid seal riigis valitsus ja parlament erinevates linnades. Füüsika raamatust lugesin elektri kohta gaasides ja atmosfääris. Muuhulgas öeldi, et äikse ajal on neljajalgsed veel suuremas ohus kui kahejalgsed, sest neljajalgse jalad on üksteisest kaugemal ja nende vahel on seetõttu välgulöögi ajal suurem pinge. Kõrgkoolile mõeldud keemiaraamatust lugesin lämmastiku ja räni kui elementide kohta. Lämmastiku kohta sain teada, et selle keemistemperatuur on vaid veidi kõrgem kui sulamistemperatuur. Teadsin, et süsinikust moodustuvad orgaanilised ained, aga nüüd lugesin, et ränist räniorgaanilised ained, mis on omadustelt orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vahepealsed. /TÄIENDUS: Räniorgaaniline aine sisaldab räni ja süsinikku mõlemat./
Kuigi geograafia raamat oli neist kolmest ainsana võõrkeelne, tundus see kõige kergem. Kõige raskem oli keemia raamat, kus ma jätsin osa reaktsioonivõrrandeid vahele. Nende õppeainete pingerida oli minu jaoks selline ka kooli ajal. 12. klassis tundus siiski, et ülikooli füüsika erialale ma saaksin kergemini sisse kui geograafia omale. Varasemates klassides oleks tundunud vastupidi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar