Täna käisin 30. korda sel talvel suusatamas. Et täna algab uus kalendrikuu, siis olen nüüd nime poolest suusatanud järjest viiel kuul, kuigi kuupäevaliselt veel mitte.
Täna enne kodust väljumist näitas kraadiklaas akna taga viis kraadi sooja, eile oli minu mälu järgi mingil kellaajal kuus kraadi. Aga täna oli veel suusalumi olemas.
Kanali äärde jõudes seal parajasti üks laps kiikus ja ema moodi inimene seisis juures. Enne kui ma sõitma hakkasin, nad lõpetasid kiikumise ja kõndisid minust mööda. Esimest ringi lõpetades möödusin mina vist samast kahest inimesest. Kuna nad olid väga suusarööbaste lähedal, siis aeglustasin neist möödudes tempot ja panin mõlemad kepid endast paremale. Ringi lõpus nägin ühte teist last parte vaatamas.
Teisel ringil arvasin algul, et rohkem ma kanali ääres inimesi ei näe. Kui üle poole ringist oli sõidetud, tundsin ainult tuule tugevnemist. Aga ringi lõpu poole nägin kanalialal nii palju inimesi, et ei jõudnud kokku lugeda. Neid huvitasid ronimiskonstruktsioonid ja liumägi. Kui olin juba suusad alt võtnud, hõivati uuesti ka kiik.
Kirjutamise ajal mõtlesin, et sotsiofioobia all kannatajale on vast suusatamine parem kui maleturniir, võibolla mitte maratonil suusatamine. Kuigi kodus malega tegelemisel võib jälle avalikus kohas suusatamise ees eeliseid olla.
0 vastukaja:
Postita kommentaar