Mul pidi olema täna magistritöö kolmas kaitsmine. Kaks esimest olid olnud aastaid tagasi väiksema vahega. Esimesel kaitsmisel oli öeldud, et ma pole veel küps. Mõtlesin, et ega see midagi halba ei tähenda, see tähendab, et ma polnud veel piisavalt vana. Nüüd oli selgunud, et üks kord tuleb veel kaitsta. Tahtsin enne töö valmis saada. Lisasin töö vahele pilte. Ühte fotot lisada tahtes mõtlesin, kas kirjastuse printer selle õigesti välja ka trükib. Võibolla trükib, aga teeb värvifoto mustvalgeks fotoks. Siis mulle tuli meelde, et see on ka originaalis mustvalge, sest Mussolini ajal värvifotosid ei tehtud. Ma ei teadnud, kas ma kodust väljudes jõuan veel õigeks kellaajaks kohale. Kuna tööd ei olnud veel välja trükitud, polnud komisjon seda eelnevalt ka lugeda saanud, aga võibolla nad ei tahtnudki. Kuid listi tuli minu kirjale vastus, millest ma sain aru, et kaitsmist ei toimu, sest ma pole sellest eelnevalt ette teatanud. Mõtlesin, et proovin siiski kohale minna.
*
Pidime klassiga bussireisile minema. Mul oli kotis poliitilist kirjandust, mis võidi Venemaal ära võtta. Teel bussi peale hakkasin minema mitu korda vales suunas, enne kui õige suund meelde tuli. Jõudsin klassikaaslaste juurde Kalda teel siiski enne bussi väljumist. Selgus, et bussi ei tulnud oodata peatuses, vaid sellest natuke maad edasi. Bussis istusid kaks klassivenda minuga samal istmel. Lõpuks nad hakkasid naerma ja istusid ümber kohta, kus rohkem ruumi oli.
0 vastukaja:
Postita kommentaar