Ühte poissi rästik hammustas. Paistis, et poiss jääb ellu, aga võibolla oleks ikkagi tulnud vastumürki anda, mida polnud tehtud. Poiss oli endal seoses hammustusega kõhu lõhki lõiganud. Ta oli näinud, et teistega nii tehakse, aga ta ei teadnud, et endaga ei tehta. Arvasime, et rästik on nüüd surnud. Aga hakkasin selles kahtlema, sest ta hoidis enda saba hammaste vahel, nii sai teha ainult elusolend. Viisin rästiku oma tuppa, kuigi oli karta, et ta hakkab öösel ringi roomama ja hammustab magajat. Lõpuks võttis Paide vanaema ühes majas rästikul pea juurest kinni. Vanaema oli lapsena maal elanud ja seetõttu ta teadis, et rästikut tuleb hoida pea juurest, et ta ei saaks hammustada. Vanaema kandis rästiku siit minema, ise teise käega samal ajal tükeldas rästikut.
*
Vaatasin oma vana märkmikut. Olin sinna lapsena Oudekkist kirjutanud. Ma polnud kirjutanud väga kiitvalt, aga et ma üldse olin midagi tüdruku kohta kirjutanud, tähendas, et ta oli tugevat muljet avaldanud. Teistest tüdrukutest ma polnud tol ajal veel ühtegi lauset kirjutanud. Hiljem suurena oli Oudekki rääkinud, et me võime välja mõelda sellise riigikorra, mida veel kuskil olnud ei ole. Kahtlustasin, et ta taastaks tegelikult Nõukogude korra uue nime all.
*
Henn rääkis ühele ametimehele, et kaotab sageli kindad ära. Kui kaotada kindad ära kodust eemal olles ja ilm on külm, siis see on halb. Mõtlesin, kas ta käsi taskus ei saa hoida. Henn rääkis, et ei saa ka kraani all käsi soendada, sest suures osas Tallinnas ei ole sooja vett ja külmaveekraanist tuleb eriti külma.
*
Tahtsin isa laua taha pääseda, aga enne oli vaja seal isal endal istuda. Küsisin, kui kaua tal aega läheb. Ta nimetas ühe ajavahemiku. Jäin ootama. Kui see ajavahemik täis oli, nimetas isa teistsuguse ja pikema ajavahemiku, pidin veel ootama.
0 vastukaja:
Postita kommentaar