neljapäev, september 11, 2025

Õppimine ja tänavad

Küsisin vennalt, kas ta kabet ei taha mängida. Ta ei tahtnud, sest kabes saab kaotada. Mina leidsin, et ilma mängimata juurde ei õpi.

*
Vaatasime minu kirjutuslaua peal minu kladet. Ma ei saanud aru, kas see on see, mida täna koolis vaja läheb. Ütlesin, et kui ma kirjutan igas tunnis erinevasse kohta, siis ma ei leia enne eksamit kõike üles. Vend arvas, et see on uus klade ja et ma kirjutan palju. Näitasin, et avalehel on siiski vanad aastaarvud.

*
Kohtasin tänaval ühte vana naist ja tema meest. Naisel olid uisud all. Mina ei näinud, et kõnniteel oleks jääd, aga ilmselt siin siis ikkagi libises.

*
Kõndisin õhtul kodu poole. Ma teadsin, et raamatukogus on praegu ööraamatukogu, mõtlesin minna sinna lugema. Aga ööraamatukogu lõppes juba kell 11 õhtul, milleni oli vähem kui pool tundi aega, seetõttu otsustasin, et ma ei lähe.

*
Olime ammu kooli lõpetanud, aga istusime jälle tunnis. Õpetaja ütles, et vanaajale järgnes uusaeg. Segasin vahele, et vahepeal oli keskaeg. Õpetaja oli nõus. Üks klassiõde hakkas koha pealt pikalt rääkima, aga ma ei saanud midagi aru. Lõpuks taipasin, et ta räägib rootsi keeles. Kui seda kuuldavalt ütlesin, siis vastati, et klassiõde on Rootsis elades eesti keele ära unustanud. Ta oli läinud Rootsi pärast kooli lõpetamist.

*
Istusime tunnis klassis 102. Räägiti läbisegi ja mulle meeldis, et ei pidanud midagi üles kirjutama. Võibolla küll pärast eksamil oleks millegi teadmist nõutud. Olin andnud kunagi Kristerile enda kohta kompromiteerivat materjali, aga ta ei lasknud seda käiku. Mõtlesin, et siin valitseb mõnus õhkkond, sellises õhkkonnas ei teki ärevust. Edasi mõtlesin, et võibolla võib siiski isegi sellises õhkkonnas ärevus tekkida.

0 vastukaja: