Oli kord üks linn, kus elas mitmesugust rahvast: häid ja halbu inimesi, eestlasi ja venelasi, karvaseid ja sulelisi. Selles linnas kohtusid ühel suvepäeval kolm pisikest mehikest, kes ei olnud varem kunagi kohtunud, aga nüüdsest oli nende tee ühine, sellele mõttele viis neid nende sarnane kasv ja see, et igaühel neist oli mingi veidrus, mida suurtel inimestel ei olnud. Üks neist oli riietatud muhvi, mida suured inimesed kandsid vanasti vahel käe ümber, aga selle naksitralli kasv oli väiksem ja muhv mahtus tal ümber kere, võibolla oli küll tegemist keskmisest suurema muhviga. Teine naksitrall oli loodushuviline ja nägi välja, nagu oleks ta ka ise taimne loodus, tal kasvasid habeme sees sammal, põdrasammal ja pohlad, küllap seal oli ka vett ja putukaid. Teine naksitrall moodustas esimesele kontrasti, sest esimene oli masinate ja kultuuri huviline, teine eelistas neile eluvaldkondadele metsikut loodust ja automürinale vaikust või linnulaulu. Kolmas naksitrall moodustas kahele esimesele kontrasti sellepoolest, et kui esimene juhtis autot nagu täiskasvanu ja teine kandis pikka habet nagu vana mees, siis kolmas meenutas neist kõige rohkem last, talle oleks veel meeldinud mängida laste mänguasja ragulkaga ja ta oli endal kingad eest pooleks lõiganud nagu pahandust tegev laps. Aga selle poolest olid nad kõik nagu lapsed, et nad olid väikest kasvu ja neile maitses jäätis, kuigi tavaliselt keegi ka ei ütle, et täiskasvanu ei võiks jäätist süia või et täiskasvanute hulgas ei oleks kääbuseid.
Neid mehikesi võiks esimesel hetkel pidada kuradikesteks ja seega tumedate jõudude esindajateks, aga tegelikult hoolimata kuradikesi meenutavast välimusest nad olid kõik väga hea iseloomuga, seega iseloomu poolest pigem inglid. Nende tegudest räägib rohkem kui üks raamat, mul on siin ainult raamatututvustus, aga eriti lastele kõlbavad ka need raamatud läbi lugeda, autor on väga andekas lastekirjanik, kuigi ta on kirjutanud ka ühe punasema lasteraamatu, aga aeg oli selline ja ka raamatu tegevusaeg, oli nii kommunismi kui ka natsismi toetajaid, naksitrallide raamat ei ole poliitiline, või siis esindab see rohelist ideoloogiat lõpuloosungiga, et looduses peab valitsema tasakaal, täpsemalt on see esimese köite lõpuloosung, aga alati saab järje kirjutada.
0 vastukaja:
Postita kommentaar