Lapsleiutaja

Üks laps rääkis tehisintellektiga. Aga lapsel oli hea fantaasia, ta ei lugenudki tehisintellekti vastuseid küsimustele, vaid mõtles neid ise välja. Ta mängis tehisintellektiga rääkimist ka ilma tehisintellekti avamata. Sama moodi tegi ta raamatutega. Enne raamatu alustamist mõtles ta välja selle sisu; kui raamat läbi oli, mõtles ta välja, kuidas see võiks edasi minna; seejärel mõtles ta ka, kuidas ta raamatu ümber teeks. Täiskasvanud olid õpetanud, et mõtlemine väsitab ja vastukaaluks tuleb teha füüsilist trenni. Laps tegeleski vahepeal jooksmisega. Joostes mängis ta vahepeal olümpiavõitjat ja vahepeal olümpiakaotajat. Lapsele meeldis mängida üksi, sest siis sai rohkem erinevaid reegleid välja mõelda kui teiste lastega koos mängides.