Vahetus c6

Eelmine nädal oli päevakeskuses mängitud 10 osavõtjaga turniir tulemustega:

1. Trohhalev
2. Seljodkin
3. Ivainen

Täna oli osavõtjaid jälle 10 ja mõtlemisaeg 12 minutit:

1. Liiva 7,5 p.
2. Solovjov 7
3. Ojaste 6
4.-5. Tätte, Runnel 5

Runnel-Oja
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. d4 cd 4. Rd4 e6 5. Rc6 bc 6. Oe3 d5 7. ed cd 8. Ob5+ Od7 9. Le2 La5+ 10. Rc3 Ob5 11. Lb5+ Lb5 12. Rb5 Ob4+ 13. c3 Oa5 14. Ra7 Rf6 15. Rc6 Kd7 16. Ra5 Va5 17. Od4 Vb5 18. b4 Vg8 19. a4 Vbb8 20. a5 Va8 21. a6 Vgc8 22.a7 Re4 23. b5 Kc7 24. b6+ Kc6 25. f3 Rc5 26. Oc5 1:0

Inglise revolutsiooni eksam

Läksin tegema eksamit. Eksam oli Inglise revolutsiooni kohta. Ma polnud loenguid külastanud, aga olin iseseisvalt sel teemal lugenud. Õppejõud andis kaks küsimust ja seejärel lahkus ruumist. Ta rääkis nii kiiresti, et ma ei jõudnud kõiki küsimuste alapunkte kirja panna, vaid kirjutasin lihtsalt, et esimene punkt Cromwell ja teine revolutsioon. Kui ma oleks loengutes käinud, ei oleks ma ka kõike konspekteerida jõudnud. Hakkasin kirjutama vastust esimesele küsimusele. Kirjutasin, et Cromwell sündis aastal 1599. Jäin mõtlema, kas kirjutada, et ta sündis Londonis, kui ma polnud selles kindel. Võibolla kirjutada, et Cromwell elas vahepeal Londonis ja vahepeal kasvatas lambaid. Minu kõrvale istus Kristjan G. ja tahtis teada, mis on eksami küsimused. Näitasin neid sõrmega. Kristjan ei jäänud sellega rahule, vaid ütles: "Anna mulle see pilet!" Kirjutasin edasi. Kirjutasin, et Cromwell läks vahepeal lossist minema. Kui ta sinna tagasi tuli, sisenes ta lossi tagauksest, sest lossi ees seisid ahelikus kuninga sõdurid. Hakati valima Inglismaa kõige ilusamat naist, kellest pidi vist hiljem saama Cromwelli naine. Suur segadus kõige ilusama naise valimisel tekkis ainult esimesel korral, hiljem oldi sellega juba harjunud. Vastus esimesele küsimusele sai valmis. Varasematel eksamitel oli see tulnud üks lehekülg, aga nüüd tuli pool. Teisele küsimusele vastus tuli küll üks lehekülg. Aga tavaliselt oli kahe küsimuse vastus kokku olnud kaks lehekülge. Eksam sai läbi. Lahkusin ruumist. Paljude ainete eksameid võis keegi minust paremini teha. Aga kui tegemist oli ajalooeksamiga, suhtusin kõigisse üleolevalt. Kuigi sellepärast, et ma ei vastanud täpselt sellele, mida õppejõud küsinud oli, võisin saada viie asemel ka nelja. See oleks halb olnud, sest Inglise revolutsioon oli ühtlasi minu seminaritöö teema, mille pidin kevadeks valmis saama. Kristjan G. küsis mult trepil uuesti, mis eksami küsimused olid. Ta polnud nähtavasti minu käekirjast aru saanud. Ise sain sellest küll nii selgelt aru. Ütlesin nüüd suuliselt, et Cromwell ja revolutsioon. Tänaval kõndides mõtlesin, et nende küsimuste alapunktide hulgas, mida ma polnud kirja pannud, olid vist ka revolutsiooni põhjused ja käik. Sellele ma polnud vastanud. Põhjuste hulgas oleks tulnud vist nimetada, et üks põhjus oli presbüterlaste maha surumine ja teine Inglismaa majandusliku arengu kapitalismi jõudmine. Oleks tulnud kirjutada ka Lühikesest ja Pikast parlamendist, samuti presbüterlaste ja independentide vahelistest vastuoludest. Võisin saada nelja asemel ka kahe. Kuigi see oli pluss, et olin iseseisvalt täiendavat materjali hankinud. Aga see raamat, mida ma lugesin, ei olnud võibolla teaduslik, vaid ilukirjanduslik. Ja aheliku lossi ees seismist seal raamatus võibolla ei olnud, vaid võisin raamatu ja unenäo segi ajada. Õppejõud võis vaadata, et olen ingliskeelsest raamatust aru saanud ainult kõige lihtsamatest lausetest. Kuigi seda ta ei saanud järeldada, sest minu ja tema sõnavara ei kattunud.

Võililled vaasis

Joosep korjas täna võililli. Neid ma olen pidanud oma lemmiklilledeks. Lapsena korjasin ükskord ka ise võililli vaasipanekuks. Aga mulle õpetati, et ei tasu korjata, sest vaasis seisavad nad muudest lilledest vähem aega. Nüüd mul on fotoaparaat ja fotol peavad nad kauem vastu.

Nii Joosepi kui ka Tõnisega on viimasel ajal erinevatel päevadel juhtunud, et nad panevad vannitoa ukse seestpoolt riivi ja ei oska ise avada, sest keeravad nuppu vales suunas. Uksed on saadud avada väljastpoolt kruvikeerajatega. Selleks peab õiges suuruses kruvikeeraja olema. Henn ütles, et ta ostis kruvikeerajate komplekti spetsiaalselt uste pärast.

Kirjand Kantist

Pidin minema Pille asemel tundi andma. Tundi pidin andma Pille klassikaaslastele, kuigi ma olin neist noorem. Mõtlesin, et annan neile kirjanditeema ja panen nad kirjutama. Teemaks annan "Kanti mõtted" või "Kanti mõttelugu". Küsisin Pillelt, kas see peab olema E. Kant või I. Kant. Pille vastas, et I. Kant. Jõudsin tundi kohale. Üks Pille klassikaaslane ütles Pillele, et ta on oma sugulase kõrgele kohale upitanud, aga sealt ta kukub. Tõenäoliselt mõeldi mind. Andsin natuke teise kirjanditeema kui oli Pillega kokku lepitud.

*
Kõndisin koos emaga mööda tänavaid ja otsisime pesumaja. Me teadsime maja numbrit, millises pesumaja pidi olema, aga ei leidnud seda maja üles, sest majad ei olnud nummerdatud järjest. Jätkasime koolimajas klassiruumide numbrite vaatamisega. Jõudsime maja uude juurdeehitatud ossa. Ema ütles, et talle see osa ei meeldi. Vastasin, et see tuleb sellest, et siin on koridorid kitsamad. Leidsime ühe õpetaja. Küsisime talt, kus pesumaja asub. Õpetaja vastas, et vett ei ole enam saada.

*
Vennad vaatasid raamatuid. Nägin riiulis soome lasteraamatut, mida olin kunagi lugenud. Seal oli tegelaseks üks armas tüdruk. Vennad võtsid isa toa raamatuid. Ütlesin neile, et isa ei taha, et nad tema raamatuid lõhuks. Kui nad on ühe raamatu ära vaadanud, võiks nad enne järgmise võtmist selle riiulisse tagasi panna. Vaatamise asemel võiks nad järjest lugeda. Või kui vaadata pilte, siis laste, mitte täiskasvanute raamatutest.

Sõdade ahel

Eestis on põhjendatud sõdades osalemist sellega, et kui meie aitame Ameerikat, siis loodetavasti aitab ka Ameerika meid. Aga mõju võib olla vastupidine. Sõdades osalemine võib siia tuua terroriste ja sõjapõgenikke. Lisaks võivad Ameerika vallutused muuta Venemaa kadedaks, nagu Hitleri omad muutsid Stalini. Kui neid sõdu poleks olnud, kas on kindel, et oleks toimunud Vene-Gruusia sõda?

Elektrikatkestus raamatupoes

Olin raamatupoes. Võtsin riiulist raamatu. Selle vahel oli kiri. Hakkasin kirja lugema. Elekter läks ära. Läksin lugema aknalauale. Kirjas oli öeldud, et sõja ajal oli raamatu autoriks olev naine öelnud, et veeretab herne kapi alla, mille peale tema isa oli naerma hakanud. Minu kõrvale tuli üks inimene, kes küsis mult, mida ma loen. Vastasin, et koos selle raamatuga on autor saatnud raamatupoele kirja küsimusega, kas selle raamatu saab välja anda. Aga raamatupood ei pannud raamatu vahel olevat kirja arvatavasti üldse tähele, vaid pistis raamatu lihtsalt riiulisse. Minu kõrval seisja küsis, kuhu ma pärast raamatupoest lahkumist lähen. Vastasin, et lähen teise raamatupoodi, kus teen natuke aega tööd. Küsiti, kas seda saab tööks nimetada. Vastasin, et minu käest on küsitud, kas üks või teine raamat välja anda. Mõne kohta olen vastanud, et anda välja, teiste kohta, et ma tean neist liiga vähe. Seda ma pole öelnud, et mitte välja anda. Kuigi ma olen öelnud, et miks tema sai kultuurkapitalilt raha ja mina ei saanud. Lugesin kirja edasi. See võttis imelikult palju aega. Pomisesin, et kas ma olen kirja otsast peale lugema hakanud. Kõrvalseisja seisis nüüd minust teisel pool. Ta pani tähele, et mul võtab lugemine kaua aega. Ta küsis, kas ma loen ühte kirja mitu korda. Lõpuks ta lahkus. Nägin fotot ühest raamatupoest. Paistis, et see on sama raamatupood, kus mina olin käinud, sest raamatud olid puudu samade kohtade pealt, kust mina olin neid välja võtnud.

Ettekanded klubis

Ma olin asutanud ühe klubi. Pidasin seal ettekandeid. Läksin ühte ruumi, kus oli palju maletajaid. Nad kogunesid sinna, et bussidega Nõos toimuvale turniirile teele asuda. Seljodkin palus, et ma keeraks tema kellale aega. Keerasin 20 minutit. Seljodkin ütles, et seda on vähe. Särgava küsis, kas minu klubi on sel hooajal uuesti kogunema hakanud, see on tegutsenud neli aastat. Imestasin, et ma pole tähele pannud, et aeg nii kiiresti lennanud on. Särgava parandas, et klubi on tegutsenud kaks aastat. Klubi tuli kokku. Istusime mõne inimesega ümber laua ja mina pidasin loengut. Rääkisin malest. Üks vana naine ütles, et sellest jutust ta saab aru. Klubil oli liikmeid natuke rohkem, aga kõik ei käinud korraga kohal. Klubiga liitus uusi üliõpilasi. Ühte neist huvitas Ida-Euroopa ajalugu. Ta läks mõne inimesega kaugemale tänavale seda teemat arutama. Kui nad tagasi tulid, küsisin, kes järgmisel kogunemisel Ida-Euroopa kohta ettekande teeb, kas mina. Küsisin, või tahab üliõpilane ise teha. Kodus tahtsin õhtul panna elektronmärkmiku äratuskella järgmiseks hommikuks õigeks kellaajaks helisema, et õigel ajal klubisse kohale jõuda. Aga kell hakkas juba sättimise ajal helisema. See segas juba magama läinuid, seetõttu lõpetasin jamamise. Järgmisel hommikul läksin rongi peale. Enne kui rong sõitma hakkas, sulges üks vana naine väljastpoolt ukse ees oleva raudluugi, et ma sõidu ajal välja ei kukuks. Piletit ostes olin näinud, et see naine on rumal, aga luuki sulgeda oskas ta hästi. Tahtsin rongiga sõita Peedule, aga paistis, et olin läinud vale rongi peale, sest see hakkas liikuma hoopis Tallinna suunas. Mõtlesin, et esimeses peatuses lähen maha ja kõnnin jala Tartusse tagasi. Aga rong sõitis hoopis Lossi tänava õppehoone juurde, kus klubi pidi kogunema.

*
Olin hankinud uue raamatu ja selle läbi lugenud. Autor oli üks eesti kirjanik. Ükskord olin leidnud sama raamatu pooliku eksemplari tänavalt ja saanud seda katki oleku tõttu lugeda ainult osaliselt, seetõttu tahtsin nüüd lugeda tervet raamatut. Raamatust kirjutasin paberitükile ümber saksakeelse luuletuse. Näitasin seda luuletust Lauri N-le, sest teema järgi võis see teda huvitada, kuivõrd Lauri oli tulnud Aasiast. Lauri sirutas käe luuletusega aknast välja ja kummardas paberile lähemale. Ütlesin, et kui ta pea aknast välja pistab, peavad jalad põrandal olema. Lauri põhjendas jalgade õhku tõstmist sellega, et tal on nägemine halvemaks läinud ja ta peab paberit lähemalt vaatama. Ütlesin, et ma olen seda luuletust vist varem ka lugenud, tookord sain raamatu vist Lauri enda käest. Olin siis luuletuse märkmikusse ümber kirjutanud. Nüüd võtsin selle vana märkmiku välja, et vaadata, kas seal on sama luuletus. Esimesel hetkel vaatasin, et ongi. Aga lähemalt vaadates nägin, et kattus vaid osa sõnu ja rütm oli hoopis teine.

*
Oli perekonnaõpetuse tund. Õpetaja tõi näiteid erinevatest raamatutest, mida on perekondadest arvatud. Ta luges ette katkendi õpikust, mis oli trükitud aastaid tagasi. Ütlesin loetu sisu põhjal, et see on ju kommunistlik. Õpetaja vastas, et ongi. Mõtlesin, et kellele ma seda ütlesin. Kui ma ütlesingi õpetajale, siis oleksin pidanud ütlema valjemini. Aga õpetaja oli siiski kuulnud. Järgmine näide oli uuemast raamatust. See oli selle kohta, et praegusel ajal on tekkinud nähtus, et inimestel on juba varem tööalased suhted välja kujunenud, aga siis nad abielluvad ja perekondlikud suhted tekivad lisaks. Raamatus "Robinson Crusoe" oli oluline lõik, et kui Robinson oli lühikest aega üksikul saarel elanud, tekkis tal küsimus, kas enesetunne läks heaks sellepärast, et ta sõi toorest liha, või sellepärast, et ta võttis riided seljast. Läksime kõrvalruumi. Laudadel oli hulk erinevaid toite ja kõik pidid neid endale ette tõstma.

Kes on populist?

Ajalehtedes on viimastel päevadel ilmunud kirjutisi, kus tahetakse justkui samastada populiste ja Euroopa Liidu kritiseerijaid. Populist on minu teada see, kes püiab demagoogia abil esitada rahva hulgas populaarseid seisukohti. Aga kui avaliku arvamuse uuringud tõele vastavad, siis suurem osa rahvast toetab Euroopa Liitu kuulumist. Kas siis praegusel ajal ei oleks tuult nuusutavaid populiste õigem otsida pigem Euroopa Liidu kiitjate hulgast? Rahvavaenlase populistiks tembeldamine võib olla populismi üks avaldumisvorme, kuivõrd enamasti seostatakse seda sõna negatiivsega. On küll võimalik ka, et ei taheta saada rahva enamuse hääli, vaid mingi huvirühma, nagu Savisaar orienteerub venelaste häältele, ka sellisel juhul saab demagoogiat kasutada.

Tee metsast välja

Olin metsas. Kirjutasin Helinale kirja. Kirjutasin, et loodetavasti ei jää minu kirja tõttu tema järgmised raamatud ilmumata. Matsin kirja maha. Tõin sellele peale panemiseks eemalt liiva. Liiva juhtusin võtma sipelgapesast ja mõned sipelgad tulid liivaga kaasa. Matmise kohale kerkis kõrge kuhi kännu kõrvale, kõige peale panin maskeerimiseks kasvama taimed. Sipelgad hakkasid mune vanasse pessa tagasi vedama. Läksin metsast välja. Samal ajal läks üks inimene metsa sisse. Kuulsin selja tagant sahinat, nagu ta oleks aru saanud, et ma olen midagi matnud ja selle lahti kaevanud. Matnud olin liha. Mina ja üks vana inimene olime kahekesi murdnud ühe looma ja mina olin oma osa lihast maha matnud. Mõtlesin, et võibolla sipelgad hakkasid sealt lahkuma sellepärast, et nägid ette, et liha hakkab kõdunema. Tee, mida ma kõndisin, viis vana korteri juurest praeguse juurde. Olin avaldanud viis raamatut, Helina oli avaldanud umbes sama palju. Minu viiest raamatust kaks olid poliitilised - üks poliitiline luulekogu ja üks proosaraamat. Minu poliitiliste teoste kohta võidi öelda, et see on poliitiline paranoia. Peale poliitilise ajaloo olin ülikoolis õppinud ka kunstiajalugu. Seda võidi seostada sellega, et Hitler oli kunstnik. Üks vana naine jooksis minust mööda. Ütlesin talle: "Jookske-jookske!" Mõtlesin, et alustan kiirkõndi ja lähen teiselt poolt koolimaja minnes temast uuesti mööda. Mõtlesin, kuidas ma äkki tänaval võõrast inimest kõnetanud olin. Paistis, et hakkasin inimestega senisest vabamalt suhtlema. See oli unenägu. Pidin unenäos tee koduni sama pikalt läbima nagu ärkvel olles. Teisele poole koolimaja jõudsin vana naisega korraga. Üle tee minnes jõudsin puudega ääristatud kõnniteele, mille olemasolu mul ei olnud meeles. Aga uduselt tuli meelde, et kunagi oli see minu lemmiktee olnud. Kodu lähedale jõudes tulid mulle vastu inimesed, kes mind tundsid, ja ütlesid: "Simo tõmbab suitsu!" Mul oli sigaret suus, aga see ei põlenud. Lõpetasin just sigareti mittetubaka osa söömise ja viskasin tubaka maha. Isegi kui ma oleks tubaka alla neelanud, ei oleks see nii kahjulik olnud kui suitsu sisse hingamine. Mõtlesin, et oma majja jõudes lähen naabri poole.

Vasteteta sõnad

Olin ajaloo arutelu klubis. Seal ruumis oli inimesi, kellega mul oli oht tülli minna. Üks ruumisviibija ütles, et publikatsioonid annavad punkte, sealhulgas publikatsioonid klubides, aga mitte ajaloo arutelu klubis.

*
Olin inglise keele tunnis. Tegin lahti sõnade vihiku. Mul ei olnud kõigile ingliskeelsetele sõnadele vasteid taha kirjutatud, kuigi see õppetükk oli tulnud läbi töötada juba mitu tundi tagasi. Õpetaja nägi seda ja küsis, kas mul ei ole ikka veel sõnad välja otsitud. Vastasin, et ma tahtsin seda teha, aga see võttis liiga palju aega, õhtu jõudis kätte, ma jäin uniseks ja otsustasin magama minna. Mõtlesin, et järgmistel päevadel ei olnud seda ka teha saanud, sest järgmised õppeülesanded tulid peale. Olin veel mõelnud koolis vahetundide ajal õppida, aga selleks polnud ka võimalust olnud.

*
Magasin suures toas. Vennad lärmasid. Ärkasin hilja üles ja vaatasin äratuskella. Kell oli kahe ja kolme vahel. Küsisin, kas hommiku või õhtu poole. Tegelikult teadsin, et õhtu poole. Varem oli minu voodi olnud oma toas, aga nüüd oli see suurde tuppa tõstetud. Ütlesin, et sellepärast ma kaua magasingi, sest suur tuba on pimedam kui minu tuba. Tegelikult hommikul on suur tuba valgem. Läksin oma tuppa. Üks vend oli kurb, sest tal ei olnud tervis korras.

Geograafilised kroonijuveelid

Ajaloolistides reklaamiti telesaateid kroonijuveelidest kui ehetest. Seoses sellega meenus, et sõna 'kroonijuveel' on kasutatud ka geograafilises tähenduses. Briti kroonijuveeliks on nimetatud Indiat, lisaks leidsin otsingumootoriga, et Hispaania kroonijuveeliks Barcelonat. Euroopa kroonijuveel olevat Praha, araabia maade oma Dubai ja Eesti olevat olnud Nõukogude Liidu näidisliiduvabariik. Ingliskeelse otsinguga leidsin, et Euroopa kroonijuveeliks on nimetatud ka igasugu muid kohti.

Arvutamine on kasulik

Tänases lehes arutleb matemaatik selle üle, kas koolis peab ikka arvutamist õpetama, kui matemaatikudki teevad seda arvutiga, mitte oma peaga. Minu meelest arvutama peab oma peaga aju arendamiseks. Mittearvutav matemaatik on minu meelest nagu variante mitte arvestav maletaja, jalalihaseid ainult gaasipedaali vajutamiseks kasutav liikleja, ainult sõnaraamatu abil lauseid moodustav keelekasutaja või ilma mäluta ajaloolane. Et kontrollida, kas arvuti on õigesti programmeeritud, on ka oma peaga arvutada osata vaja.

Uus koht

Võrgus oli üks koht, kuhu ma riputasin üles ühelauselisi sissekandeid. Tegin teise sellise koha juurde. Põhjendasin seda sellega, et kui kirjutada kahes erinevas kohas, siis kirjutab erinevamatel teemadel. Alguses arvasin, et võin jääda selle uue koha ainukeseks kasutajaks. Aga siis liitus sellega hulk klassikaaslasi. Üks neist postitas sinna ettepaneku, et klassikokkutulekule võetaks lapsed ja fotod kaasa. Ma ei hakanud midagi vastama, sest minu poolest võis klassikokkutulekut ükskõik kuidas korraldada. Nüüd oli klassikokkutuleku teemaline mõttevahetus kolmes erinevas kohas laiali ja igas kohas olid erinevad lugejad. Mõtlesin, et võin kokkutulekule fotosid kaasa võtta küll. Aga ma ei võta tervet fotoalbumit, vaid ainult klassiga seotud fotod. Ülearused asjad võtan albumi vahelt välja. Mulle jäi kätte üks vana kontrolltöö. Selles oli tulnud kirja panna luuletus. Ma olin kirjutanud pealkirja ära, aga luuletust polnud osanud kirjutada. Õpetaja oli pannud hindeks kahe ja ise luuletuse kirjutanud. Kuna õpetaja polnud rahul, et ma kontrolltööd kirjutada ei osanud, siis ta oli mõelnud välja ropu luuletuse.

Tulistamiskindel sõiduk

Kaks eestlast olid ühe sõidukiga kõrgel taevas ja rippusid ühe koha peal. Venemaa püüdis seda sõidukit alla tulistada ja seda tabasid vahetpidamata lasud. Aga sõiduk oli selline, et selle alla tulistamine polnud võimalik. Eestlased ainult naersid. Nad märkasid küll, et ülevalt ei ole sõiduk tulistamise eest kindlustatud, aga kindlustasid selle punkti ka ära. Selleks, et sõiduki alla tulistamine õnnestuks, pidi Venemaa tegema uue teadusavastuse. Aga Venemaa teadus ei olnud nii arenenud kui Eesti oma. Tuppa, kus me olime, kutsuti üks eesti tüdruk, kellest oli teada, et tema saladust ei reeda, sest ta tahab taevariiki minna. Tulid veel kaks eestlast. Üks neist ütles: "Mind ei või ära süia, sest ma olen eestlane." Aga kala vastas: "Ma söön su ära, sest ma olen eestlane," ja neelaski poisi alla. Teised ütlesid: "Päästame ta ära, ta on eestlane," ja lõikasid kala kõhu lahti, nii et poiss pääses välja. Poiss oli ise seestpoolt ka kala lahti lõigata proovinud, aga oli lõiganud vale pidi. Läksime teise ruumi. Seal vanad inimesed ahastasid, et noortel on liiga vähe riideid seljas, sealhulgas minul. Seal pidid toimuma ühe mehe ja naise pulmad. Tehti ettepanek, et pruudi lauale toodud rinnad lõigataks viiludeks. Nii tehtigi ja need viilud olid banaanid.

*
Olin saatnud ühele naisele kirja. Ta vastas sellele. Vastasin omakorda. Seejärel mõtlesin, et võibolla oleks olnud parem seda mitte teha, sest teema oli seotud aluspesuga. Aga naisele oli see teema kasulik, sest ta pidi varsti hakkama lapsi kasvatama. See naine tuli minu juurde ja ütles, et magas täna öösel halvasti. Küsisin, ega mitte minu halva kirja pärast. Mina magasin hästi. Halvasti magamine võis tulla sellest, et täna pidime laagrist koju sõitma. Ema tuli minu juurde selle naise "Loomingu Raamatukogus" ilmunud raamatuga ja küsis, kas ma olen seda lugenud. Ma ei olnud kindel, kas ma lugesin seda või teist eksemplari. Ema käes oleval eksemplaril olid mõned lehed puudu.

Järjest paremad tegevused

Tänase maleturniiri jätan vahele töönädala pikendamise eesmärgil. Mõnel on male ka töö. Kui ma aastal 2000 esimest korda ülikooli lõpetasin ja mõtlesin, mida edasi teha, siis leidsin, et kõige rohkem meeldiks mulle olla elukutseline maletaja, kui see ainult raha sisse tooks. Sest mul oli olemas võrdlus ülikooli ja maleturniiride vahel, neist maleturniirid meeldisid mulle rohkem kui loengud. Aga edasi avastasin, et töötada saab ka kodus. Kodus töötada meeldib mulle omakorda maleturniiridest rohkem.

Mustikad maantee ääres

Mulle tuli kirju guugl plussist. Ma ei tahtnud seda keskkonda kasutama hakata ja ei avanud neid kirju. Henn oli saatnud kirja maleturniiri kohta. Järgmine päev ta küsis, kas ma lugesin. Kui ütlesin, et ei, siis ta pahandas, et miks osasid keskkondi boikoteeritakse. Nüüd mõtlesin ümber, et võin need kirjad siiski avada. Ma polnud tahtnud seda teha, sest ma ei tahtnud teha uut kasutajanime, aga guugl pluss oli teinud juba kasutajanime minu eest valmis, mis oli postkastiga ühine. Nüüd leidsin, et neid teateid võib pidada tavalisteks kirjadeks. Guugl pluss mulle siiski feisbuki alternatiivina ei meeldinud, sest seni oli postkastil ja feisbukil olnud eraldi parool, aga kui kõik asjad ühe parooli peale panna, muutus asi ebakindlamaks. Vaatasin seda küsimust ahjus. Pidi mahtuma ahjuust kinni panema. Läksime maantee äärde. Maantee kõrval kasvasid mustikad, natuke edasi tuli aiatara. Tahtsin aeda sisse minna. Aga nägin, et ma ei saa seda teha, sest aias on kehalise kasvatuse tund ja seal on võimlemisriietes tüdrukuid. Tulin aiast välja, aga siin ei olnud lugu parem, sest ka siin lähenes selliste riietega tüdrukuid. Eemalt tulid Tõnu ja Klaus, kes korjasid mustikaid. Sõin ise ka mõned puhma küljest. Mustikaid oli hästi palju ja need olid hästi suured. Tõnu ja Klaus korjasid iga puhma küljest ära ainult osa marju ja kõndisid kohe edasi. Seda põhjendasid nad sellega, et kui korjata terve puhmas tühjaks, siis võib mõni mustikaletulija sattuda just selle juurde ja vaadata, et mustikaid ei olegi ning plaanist loobuda. Tõnu istus maha. Ütlesin talle, et mustikate peal ei istuta. Klaus vastas, et Tõnu on selline.

*
Koostasin kahte raamatut. Tegin seda kõigepealt kirjastuse ruumides ja pidin jätkama kodus. Enne koju minekut küsisin Jagomäelt, kas ma pean neile raamatutele saatesõna ka kirjutama. Jagomägi vastas, et ühele on vaja kirjutada, teisele mitte. Võibolla see tähendas, et tegelikult on vaja mõlemale, aga ühele kirjutab keegi teine kui mina. Leidsin, et vähemalt ümbrispaberile võiks midagi kirjutada.

*
Olin solvunud kõigi magistriõppe hinnete pärast, mis olid maksimaalsest madalamad. Leidsin, et hindajad peaksid mõtlema, kellele nad hinde panevad. Tegelikult olin paljudele eksamitele ise minemata jätnud, sest loengud olid tundunud liiga keerulised. Aga nüüd sain aru, et oleksin osanud neid eksameid teha. Ehitasime maal ühte hoonet. Olin selle teisel korrusel, kus töö pooleli oli. Seni olid põhitöötajad teised, aga nüüd olid nad eemale läinud ja püüdsin jätkata tööd nende asemel. Hööveldasin puudelt pinde vähemaks, aga eriti midagi teha ei osanud. Tahtsin samuti majast välja ronida. Aga kui seni olin ehitusel vabalt ringi liikunud, siis nüüd ma enam liigutada ei julgenud, sest kartsin, et liigutus võib valesti välja tulla. Üks inimene oli öelnud, et töö puhul on kõige tähtsam seda mitte pooleli jätta, muidu kaob hoog ära. Klaus oli ajalooajakirja peatoimetaja. Olin saatnud talle kaastöö. Klaus näitas, et olen saatnud talle koos kaastööga fotosid kaanele panemiseks valimiseks, Mao Zedongist ja teistest. Klaus tahtis koos fotoga panna esikaanele lauset, et ta saab aru, et minu arvates on peatoimetaja rumal. Keelasin, et kui ta ei tea, milleks need fotod on saadetud, siis ta ei tohi ühtegi lauset lisada. Seepeale otsustas Klaus avaldada foto midagi juurde kirjutamata.

Kartul ja porgand

Klassivenna poeg olevat soovinud kuulda luuletust raamatust "Kartulid ja porgandid on minema lennanud". Proovisin sel teemal kirjutada:


Lendasid kartul ja porgand
sest lennuk sõidutas neid
kuulge kartul ja porgand
miks te ei oodanud meid

Inimene peab sööma
sest selle jaoks mõeldud on söök
hambad peab juurvilja lööma
ja majas peab olema köök

Kuulge kartul ja porgand
tulge tagasi nüüd
tulge kartul ja porgand
kuulake mis on me hüüd

Kuu saagimine

Brasiilia sai valmis tuumarelva. Brasiilia oli Hispaania vaenlane. Tuumarelva valmis saamise uudise peale lennutas Hispaania kosmosesse raketi, aga mitte tavalise kujuga, vaid kolmnurkse. Ütlesin, et väga hispaaniapärane. Raketi kosmosesse lennutamise eesmärk oli hakata Kuud saagima. Hispaania ütles, et ta on maiadega rääkinud ja hakkab uurima, kas Kuu sees on jälgi vanadest maiadest. Isa ütles, et sae jäljed just hävitavad maiade jäljed. Hispaania ei olnud saagi ise valmis teinud, vaid lasi selle valmis teha teisel riigil. Oli karta, et ei saeta Kuu sisse lihtsalt pragu, vaid lõpuks Kuu üleni pooleks. Siis võis oodata, et kui Kuud tabab mingi teine taevakeha, lendavad Kuu pooled laiali. Aga lootsin, et gravitatsioon hoiab pooleks saetud Kuu pooli ka üksteise suhtes endise koha peal. Kuu sees võis olla vedelat laavat. Aga võibolla saagijad lootsid, et Kuu on seest selline, nagu raamatus "Totu Kuul". Mõtlesin, et see on imelik, et Brasiilia ja Hispaania on vaenlased, kui nad on erikeelsed riigid ja Brasiilia peaks tegelema hoopis Portugaliga.

*
Külla tuli üks tüdruk. Kinkisin talle oma raamatu. Tüdruk kirjutas selle kohta kohe arvustuse ja hakkas kirjutatut ette lugema. Kuulasin ja teesklesin magamist. Tüdruk oli kirjutanud, et minu raamatut lugedes tekib armumise tunne. Mõtlesin, kas ma ikka tohtisin nii head raamatut kirjutada. Mul oli kahte oma raamatut veel tagavaraks, aga mõtlesin, et neid ma tüdrukule ei kingi. Viimane minu raamat oli oranžide kaantega luulekogu, millele teine inimene oli kirjutanud järelsõna. Ma polnud seda ise veel lugenud.

*
Läksin klubisse. Seal pidi mängitama korvpalli. Üks minu õpetaja rääkis naljaka loo, mida teine minu õpetaja oli talle õpetanud. Minu jaoks tundusid need õpetajad ühevanused, aga tuli välja, et üks oli teisest vanem ja oli õpetanud ka teda. Mõned mängisid korvpalli asemel rallisõitu. Selles pidid nad mänguautomaadiga vastu toa keskel asuvat seina sõitma. Mind ei kutsutud korvpallimeeskonda ja ise ma ilma kutsumata ei läinud. Mõtlesin, et ma peaksin kasvu järgi ju hea mängija olema, vähemalt võistkonda kuuluvatest tüdrukutest parem. Aga minu mängul oli üks miinus, et minu visketabavust ei saanud usaldada.

*
Õppealajuhataja lõpetas tunni. Ta ütles, et ma pean esitama puudumistõendid, ma olen kümme päeva järjest puudunud. Vastasin, et nii kaua ma järjest puudunud ei ole, selles ma olen kindel. Üksikutest tundidest olen küll ära läinud. Bioloogia tundides ma tõesti suur osa aastast ei ole käinud, sest minu tunniplaanis oli viga ja ma ei teadnud, et bioloogia tunnid toimuvad. Mõtlesin, et ma olen sellest blogis unenäokirjeldustes ka kirjutanud, võibolla õppealajuhataja on sealt lugenud. Ütlesin, et aga nüüd kavatsen bioloogia õpiku läbi lugeda. Ma olen lugenud ka "Loomade elust" putukatest ja ämblikest. Küsisin, kas ajalehe lugemise tunnid see aasta on toimunud, minu tunniplaanist on see aine ka puudu. Õppealajuhataja vastas, et neid enam ei toimu, nüüd toimub Caesar. Caesar oli vist õpetaja, kes saabus sellesse ruumi järgmist tundi andma. Läksin ruumist välja. Mõtlesin, et ma võin õppealajuhatajale öelda, et mul on krooniline haigus, mul on kõik puudumised põhjendatud, sest koolis võivad tekkida paanikahood. Aga seda oleks riskantne ütlema minna. Tahtsin päevikust vaadata, mis järgmine minu klassi tund on. Tegin aknalaua peal koti lahti ja otsisin päevikut. Mul oli kaasas palju varasemate klasside päevikuid. Praeguse klassi päevikut ma ei leidnud kuidagi. Vaatasin, et minu klass koguneb eesti keele ruumi ukse taha, siis peaks tund tulema seal. Aga mul pole paberit, et seal midagi üles kirjutada. Juba eelmises eesti keele tunnis hakkas puhas paber otsa saama, nüüd on see päris otsas ja ma pole seda juurde hankinud. Panin päevikuid põrandale maha. Üks noorema klassi õpilane tahtis mulle päevikuid põrandalt kätte ulatada. Ütlesin talle, et ma oskan neid ise ka võtta. Selle peale lasi ta paki põrandale tagasi kukkuda. Paki küljest eraldus pisikeste paberitükikeste pilv. Ütlesin, et mul on kõik varasemate klasside päevikud kaasas, kas keegi arvab, et minu kott on nende hoidmiseks. Praeguse klassi päeviku leidsin viimasena.

Peidukohad kodus ja Inglise metsas

Tulviste pani vannitoas vee jooksma, et pealtkuulajad tema juttu ei kuuleks. Aga võibolla nad kuulsid ikkagi. Tulviste rääkis, et korterites on kgb-lasi, kui hoolega otsida, siis leiab nad üles. Hakkasin otsima. Varem ma polnud neid kunagi märganud, aga nüüd leidsin neid nurkadest ja asjade tagant suurema hulga, kus nad luurasid. Nad olid kõik alamõõdulised ja korjasin nad pihku. Aga mõnele inimesele võis tunduda, et ta räägib tavalise suurusega inimesega. Kõiki kgb-lasi ma ei saanud kätte. Kui ma nad ühe asja tagant avastasin, läksid nad järgmise asja taha ja maskeerusid seal.

*
Eesti kohale lendas tohutu hulk Venemaa sõjalennukeid. Meie kooli ette parki pandi suurtükk ja tulistati sellega kolm lasku taevasse. Mul oli hea meel, et erinevalt 1940. aastast seekord vähemalt keegi vastu hakkab. Aga ükski lennuk ei saanud pihta. Tulistamise peale tuli sellesse kohta esialgu lennukeid juurde, siis läksid nad tulistamise eest kaugemale. Riia mäele jõudes nägin seal tohutut eestlaste meeleavaldust sinimustvalgete lippudega, nagu ma unenäos olin ennustanud. Kaugemal oli näha, et dessantväelased hakkavad lennukitelt langevarjudega alla hüppama. Keerasin ühele teisele tänavale. Sealt tulid vastu musta värvi riietega mehed. Küsisin, kes need on. Vastati, et dessantväelased. Mõtlesin, et jätaks nende eest põgenemata ja jääks keset teed seisma või kõnniks neile vastu. Jõudsin Sõpruse sillani. Arvati, et seda tuleb remontida, sest see on väga varisemisohtlikuks muutunud. Ta oli selliseks muutunud, kui Vene tankid sellest täna öösel üle sõitsid. Leidsin, et neile oleks paras olnud, kui sild oleks nende enda all kokku varisenud. Vanaema oli ka meile helistanud ja hoiatanud, et ta näeb, et see sild on varisemisohtlik. NATO ei teinud venelaste sissetungi vastu mitte midagi. Ennustasin, et Venemaa Eestit ei valluta, ta ei võta üle linnavalitsust ega raadiot, vaid ainult oma kunagised sõjaväebaasid, et pöörduda tagasi 1990. aastate seisu juurde. Venemaa ütleski, et ta peab need baasid tagasi saama, sest seal elasid varem diplomaadid. Kommenteeriti, et diplomaadid elasid mujal.

*
Põgenesime metsa. Leidsime loomauru ja läksime sinna peitu. Loomi enam sees ei olnud. Varsti hakkasime urust välja ronima. Aga ülevalt paistis kahtlane valgus, mille peale mina ja üks teine tegelane vaatasime üksteisele otsa, nagu raamatus kirjas oli. Mõtlesin, kas pimedas on otsavaatamist näha. Valgus tuli sellest, et jälitajad olid ka selle uru leidnud ja oletasid selle peale kohe, et me oleme selles urus. Kartsin, et need meie hulgast, kes otsavaatamises ei osalenud, teevad nüüd ohtu märkamata häält, nii et meid avastatakse. See oli maailma põhimõtetest teada, et kui keegi ennast kuskile peidab, siis peidukoht on teiselt poolt väljast sisse piiratav. Aga jälitajad jõudsid otsusele, et urgu sisse minna on ohtlik, sest selles võivad veel loomad olla. Meie leidsime uru juhuslikult, aga ma ei teadnud, miks peaksid jälitajad samasse kohta sattuma. See oli nagu Tolkienil, et kõik asjad läksid juhuslikult täppi. Või kui mets süstemaatiliselt ribade kaupa läbi otsida, võis ka uru üles leida. Mõtlesin, et Robin Hood sai Inglise metsas elada, siis peame meie ka saama. Sihtisin püssiga puu tagant. Läksime maantee äärde bussipeatusesse. Läksime ilma piletita bussi peale ja istusime iga üks erinevale istmele. Kontroll tuli peale ja küsis mult piletit või trahvi. Ütlesin talle inglise keeles, et mul ei ole üldse raha. Kontroll vastas, et minu inglise keel ei kõla seda moodi, nagu ma vaene oleksin. Olid olemas sellised rikaste pojad, kes käisid pätti tegemas. Aga praegu olime põgenikud, nii et minu meelest me hetkel olimegi vaesed. Näitasin Tooma istme poole ja ütlesin, et ta on ministri poeg, aga tal ei ole üldse raha. Kontroll küsis, miks ministril raha ei ole. Vastasin, et võibolla ta kulutab palju. Ütlesin kontrollile, et kui ta mind vanglasse viiks, siis ma oleks väga tänulik, sest seal ma saaks vähemalt süia. Kontroll lõi käega ja jättis mind rahule. Siis tulid minu juurde ühed tüdrukud ja ütlesid, et tahavad minu käes olevaid esemeid süia, miks ma neid ise ei söönud. Andsin need neile. Nad hakkasid neid sööma ja istusid Tõnule sülle. Tõnu istus minu istme ja Tooma istme vahelisel istmel. Tüdrukud ja Tõnu kirjutasid üksteisele paberi peale. Mind olid tüdrukud teietanud, aga Tõnut nad sinatasid. Nad sõid täis kirjutatud paberi ka ära. Kogu minu jutuajamine kontrolliga oli toimunud inglise keeles. Mõtlesin bussist väljudes, et välismaal käia on sellepärast hea, et siis saab võõrkeelt praktiseerida. Mul on kevadel inglise keele lõpueksam, siis ma võiks selle jaoks ka praktiseerida. Ma võiks kirjutada iga päev mõne ingliskeelse loo ja pärast käsiraamatute abil sellest vigu parandada. Või anda kirjutatu vanaemale parandamiseks. Aga eksam ei saa mul ikkagi väga hästi minna, sest tänapäeva eksamitel on lindi kuulamise küsimus. Sellele vastamise asemel võiksin kirjutada vastustelehele protesti, et ma protesteerin lindi kuulamise küsimuse vastu, sest ma oskan inglise keelt lugeda, mitte kuulata. Minu emakeel on eesti keel ja ma ei saa uut emakeelt omandada. Siis mõeldaks, et meie kooli sisseastumiskatsed on puudulikud. Ma võin protesti kirjutamata ka jätta, sest mõnele punktile ma ikka vastata oskaks.