Tulistamiskindel sõiduk

Kaks eestlast olid ühe sõidukiga kõrgel taevas ja rippusid ühe koha peal. Venemaa püüdis seda sõidukit alla tulistada ja seda tabasid vahetpidamata lasud. Aga sõiduk oli selline, et selle alla tulistamine polnud võimalik. Eestlased ainult naersid. Nad märkasid küll, et ülevalt ei ole sõiduk tulistamise eest kindlustatud, aga kindlustasid selle punkti ka ära. Selleks, et sõiduki alla tulistamine õnnestuks, pidi Venemaa tegema uue teadusavastuse. Aga Venemaa teadus ei olnud nii arenenud kui Eesti oma. Tuppa, kus me olime, kutsuti üks eesti tüdruk, kellest oli teada, et tema saladust ei reeda, sest ta tahab taevariiki minna. Tulid veel kaks eestlast. Üks neist ütles: "Mind ei või ära süia, sest ma olen eestlane." Aga kala vastas: "Ma söön su ära, sest ma olen eestlane," ja neelaski poisi alla. Teised ütlesid: "Päästame ta ära, ta on eestlane," ja lõikasid kala kõhu lahti, nii et poiss pääses välja. Poiss oli ise seestpoolt ka kala lahti lõigata proovinud, aga oli lõiganud vale pidi. Läksime teise ruumi. Seal vanad inimesed ahastasid, et noortel on liiga vähe riideid seljas, sealhulgas minul. Seal pidid toimuma ühe mehe ja naise pulmad. Tehti ettepanek, et pruudi lauale toodud rinnad lõigataks viiludeks. Nii tehtigi ja need viilud olid banaanid.

*
Olin saatnud ühele naisele kirja. Ta vastas sellele. Vastasin omakorda. Seejärel mõtlesin, et võibolla oleks olnud parem seda mitte teha, sest teema oli seotud aluspesuga. Aga naisele oli see teema kasulik, sest ta pidi varsti hakkama lapsi kasvatama. See naine tuli minu juurde ja ütles, et magas täna öösel halvasti. Küsisin, ega mitte minu halva kirja pärast. Mina magasin hästi. Halvasti magamine võis tulla sellest, et täna pidime laagrist koju sõitma. Ema tuli minu juurde selle naise "Loomingu Raamatukogus" ilmunud raamatuga ja küsis, kas ma olen seda lugenud. Ma ei olnud kindel, kas ma lugesin seda või teist eksemplari. Ema käes oleval eksemplaril olid mõned lehed puudu.