Kirjutasin täna ajaloo arutelu listi:
Tänases ajalehes kirjutatakse Laine Randjärve doktoritöö tagasilükkamisest häältega 5:5. Randjärv ütleb ajelehes: "Mulle ei olnud ühtegi etteheidet. Kaitsmise käigus oli kõik korrektne, toimus akadeemiline väitlus, nõukogu otsus kaitsmisele lubada oli olemas ja välisoponendid andsid hinnangu, et anda kraad." Kui see peaks tõele vastama, siis tekib küsimus, milleks kaitsmine üldse korraldati, kui vastuhääletajad seal oma seisukohtadega välja ei tulnud ja ei andnud kaitstavale võimalust ennast kaitsta.
Ajaleheuudises on tagasilükkamise põhjusi siiski nimetatud: "ajaloo ja arheoloogia instituudi juhatajat Aivar Kriiskat häiris töö emotsionaalne ja mitteakadeemiline stiil." Ei ole päris selge, kas seda on öeldud ajakirjanikule või kaitsmisel. Ma pole Randjärve tööd lugenud, aga selline tagasilükkamise põhjendus tekitab küsimusi. Lauri Vahtre "Akadeemias" heitis "Eesti ajaloo" teisele köitele vastupidi ette emotsioonide puudumist, tundub, et seda seisukohta pole kuulda võetud. Ülikoolis vist on olemas veel maaliosakond, kuigi vahepeal räägiti selle sulgemisest. Seal kaitstakse lõputöödena maale. Võibolla ei ole kõik sellega ka rahul, et maalid väljendavad emotsioone. Meile kunstiajaloo loengutes õpetati, et kunstiajalugu ei tegele küsimusega, kas pilt on ilus. Vaga kunstiajaloos, mida ma enne eksameid lugesin, sellega siiski tegeleti. Minu arvates põhjendatult, juhul kui kunstnikule endale on kõige tähtsam luua midagi ilusat. Ma loen praegu Carlyle'i raamatuid, kes kirjutas samuti emotsionaalses stiilis ja kritiseeris Kuivikust ajaloolasi. Tõenäoliselt liigitaks ta nende alla ka selle doktoritöö tagasilükkajad.
Mulle vastati, et on täiesti selge, et Kriiska sõnad öeldi ajakirjanikele eelmisel aastal, kui töö saatis tagasi instituudi nõukogu.
laupäev, mai 11, 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar