teisipäev, mai 07, 2013

Toimumata loengud

Ühte kohta tekkis auk ja sealt hakkas vett purskama. Toppisin augu paberitükiga kinni. Aga tekkis järjest uusi auke. Toppisin nad kõik paberitükkidega kinni. Oletasin, et aukude tekkimise põhjus on selles, et olin natukese aja eest Venemaa kohta paar kriitilist sõna öelnud, mille peale Venemaa saatis nähtamatu auke torkama. Lõpuks torgati vett purskavad augud elektriasjade sisse, et ma neid kinni toppides lööki saaksin. Neid ma enam kinni ei toppinud.

*
Vaatasin ajaloo ajakirja. Olin seal avaldanud artikli ühe "Eesti ajaloo" köite kohta. Selle kohta oli numbris kolm kirjutist - kõigepealt minu artikkel, siis ühe raamatu autorite hulka kuuluva õppejõu oma, lõpuks üks arvustus. Minu artikkel ei olnud kõige pikem, aga oli pandud kõige ette, sest oli kõige parem. Olin avaldanud artiklid kahe järjestikuse "Eesti ajaloo" köite kohta. Hilisemate kohta enam mitte, sest hiljem ma olin alla käinud. Kuulasin lindilt oma sõnadega laulu. Laulus olid sõnad venitatud, aga mina olin harjunud seda luuletust mõttes kiiresti lugema. Lugesin kuulamise ajal.

*
Meie kodus olid toimunud Hennu ja Anni pulmad. Ann ütles pärast, et Henn ei olnud pulmadega harjunud. Ema vastas, et seda oli näost näha jah. Henn oli läinud vahepeal lapsi koju viima. Ta oli lootnud, et keegi läheb temaga kaasa, aga seda polnud juhtunud, mistõttu Henn oli pettunud.

*
Olin kahelnud, kas mul on magistriõpe lõpetatud. Olin pidanud neid kahtlusi põhjendamatuteks. Aga nüüd õppekava vaadates nägin, et need olid siiski põhjendatud. Magistritöö oli küll kaitstud, aga palju eksameid oli tegemata. Iseküsimus, kas mul üldse oli võimalik neid teha. Ladina-Ameerika ajaloo loengud olid küll välja kuulutatud, aga neid polnud minu ajal enam toimunud. Teiste tegemata eksamitega võis olla sama moodi. Vaatasin oma magistriõppe aegset õpilaspäevikut. Suurem osa aastast oli see täidetud. Aga lõpus oli ta täidetud teist moodi, et iga uus täht oli kirjutatud eelmisest erineva värviga ja võimalikult loetamatu suure käekirjaga.

*
Olin vennapoegadega samas ruumis. Tugitoolis istus kolm mängukaru, kes olid neile mängimiseks antud. Üks karu oli pruun. Aga ma polnud kindel, kas see on minu Mõmmi või lihtsalt sarnane. Paistis, et ta on natuke teistsugune.

0 vastukaja: