*
Olime Vehendis. Seal oli Pühajärv. Läksin aia tagaväravast välja ja tahtsin seda sulgeda. Aga minu järel tuli kolm inimest. Tegin neile värava uuesti lahti. Kui nemad olid ka väravast läbi, tahtsin selle sulgeda, aga teiselt poolt sõitis sinna auto, mis tuli läbi lasta. Läksin liivaranda, kus päevitas palju inimesi. Mõtlesin, et mul pole ujumispükse, siis pean minema vette aluspesuga. Läksin katsusin vett. See oli nii kuum, et ma ei hakanud esialgu sisse minema. Istusin liiva peale maha. Mööda kõndis keegi, kes tundus olevat Karba. Natukese aja pärast tuli Karba sarnane inimene suusatades ja tema järel Sveni sarnane. Kui tuttavale sarnaseid inimesi oli kaks, siis nad olidki tuttavad. Võtsin Sveni ühest suusakepist kinni ja tõmbasin enda poole. Sven hakkas mind teise suusakepiga viskama. Lükkasin enda kätte haaratud kepi Sveni poole, öeldes, et ta võtaks selle tagasi. Sven jätkas suusatamist, vaadates veel kurja näoga selja taha minu poole. Taevasse ilmus lennukite rivi. Küsisin, kas need lähevad Tartut pommitama. Ema vastas, et väga võimalik. Neid lennukeid juhtisid korporalid, mis oli kõrge sõjaväeline auaste. Varem oli Eesti piiri rikkunud korraga üks lennuk, aga nüüd terve rivi. Mina taevasse ei vaadanud. Siis ma poleks pärast sõjamälestustes saanud öelda, et ma oleks lennukeid näinud. Rannas lamavad inimesed ei põgenenud lennukite eest, arvates, et tsiviilelanikke ei pommitata. Need, kes taevasse vaatasid, ütlesid, et Eesti lennuk andis alistumise märgiks Vene lennukile Eesti lipu. Mina polnud kindel, kas see on alistumine või pealetung. Teised lahkusid rannast ja ma jäin sinna üksi. Nüüd leidsin olevat sobiva aja riideid seljast vähemaks võtta, et vette minna. Läksin katsusin uuesti kuuma vett. Otsustasin, et teen kõigepealt peoga naha märjaks, et vee temperatuuriga harjuda ja ennast vee auramisega jahutada, siis lähen järve sisse.
0 vastukaja:
Postita kommentaar