Ettekanded klubis

Ma olin asutanud ühe klubi. Pidasin seal ettekandeid. Läksin ühte ruumi, kus oli palju maletajaid. Nad kogunesid sinna, et bussidega Nõos toimuvale turniirile teele asuda. Seljodkin palus, et ma keeraks tema kellale aega. Keerasin 20 minutit. Seljodkin ütles, et seda on vähe. Särgava küsis, kas minu klubi on sel hooajal uuesti kogunema hakanud, see on tegutsenud neli aastat. Imestasin, et ma pole tähele pannud, et aeg nii kiiresti lennanud on. Särgava parandas, et klubi on tegutsenud kaks aastat. Klubi tuli kokku. Istusime mõne inimesega ümber laua ja mina pidasin loengut. Rääkisin malest. Üks vana naine ütles, et sellest jutust ta saab aru. Klubil oli liikmeid natuke rohkem, aga kõik ei käinud korraga kohal. Klubiga liitus uusi üliõpilasi. Ühte neist huvitas Ida-Euroopa ajalugu. Ta läks mõne inimesega kaugemale tänavale seda teemat arutama. Kui nad tagasi tulid, küsisin, kes järgmisel kogunemisel Ida-Euroopa kohta ettekande teeb, kas mina. Küsisin, või tahab üliõpilane ise teha. Kodus tahtsin õhtul panna elektronmärkmiku äratuskella järgmiseks hommikuks õigeks kellaajaks helisema, et õigel ajal klubisse kohale jõuda. Aga kell hakkas juba sättimise ajal helisema. See segas juba magama läinuid, seetõttu lõpetasin jamamise. Järgmisel hommikul läksin rongi peale. Enne kui rong sõitma hakkas, sulges üks vana naine väljastpoolt ukse ees oleva raudluugi, et ma sõidu ajal välja ei kukuks. Piletit ostes olin näinud, et see naine on rumal, aga luuki sulgeda oskas ta hästi. Tahtsin rongiga sõita Peedule, aga paistis, et olin läinud vale rongi peale, sest see hakkas liikuma hoopis Tallinna suunas. Mõtlesin, et esimeses peatuses lähen maha ja kõnnin jala Tartusse tagasi. Aga rong sõitis hoopis Lossi tänava õppehoone juurde, kus klubi pidi kogunema.

*
Olin hankinud uue raamatu ja selle läbi lugenud. Autor oli üks eesti kirjanik. Ükskord olin leidnud sama raamatu pooliku eksemplari tänavalt ja saanud seda katki oleku tõttu lugeda ainult osaliselt, seetõttu tahtsin nüüd lugeda tervet raamatut. Raamatust kirjutasin paberitükile ümber saksakeelse luuletuse. Näitasin seda luuletust Lauri N-le, sest teema järgi võis see teda huvitada, kuivõrd Lauri oli tulnud Aasiast. Lauri sirutas käe luuletusega aknast välja ja kummardas paberile lähemale. Ütlesin, et kui ta pea aknast välja pistab, peavad jalad põrandal olema. Lauri põhjendas jalgade õhku tõstmist sellega, et tal on nägemine halvemaks läinud ja ta peab paberit lähemalt vaatama. Ütlesin, et ma olen seda luuletust vist varem ka lugenud, tookord sain raamatu vist Lauri enda käest. Olin siis luuletuse märkmikusse ümber kirjutanud. Nüüd võtsin selle vana märkmiku välja, et vaadata, kas seal on sama luuletus. Esimesel hetkel vaatasin, et ongi. Aga lähemalt vaadates nägin, et kattus vaid osa sõnu ja rütm oli hoopis teine.

*
Oli perekonnaõpetuse tund. Õpetaja tõi näiteid erinevatest raamatutest, mida on perekondadest arvatud. Ta luges ette katkendi õpikust, mis oli trükitud aastaid tagasi. Ütlesin loetu sisu põhjal, et see on ju kommunistlik. Õpetaja vastas, et ongi. Mõtlesin, et kellele ma seda ütlesin. Kui ma ütlesingi õpetajale, siis oleksin pidanud ütlema valjemini. Aga õpetaja oli siiski kuulnud. Järgmine näide oli uuemast raamatust. See oli selle kohta, et praegusel ajal on tekkinud nähtus, et inimestel on juba varem tööalased suhted välja kujunenud, aga siis nad abielluvad ja perekondlikud suhted tekivad lisaks. Raamatus "Robinson Crusoe" oli oluline lõik, et kui Robinson oli lühikest aega üksikul saarel elanud, tekkis tal küsimus, kas enesetunne läks heaks sellepärast, et ta sõi toorest liha, või sellepärast, et ta võttis riided seljast. Läksime kõrvalruumi. Laudadel oli hulk erinevaid toite ja kõik pidid neid endale ette tõstma.