Saade Reimanist

Kirjutasin vastuseks listi tulnud kirjale:

Vaatasin reklaamitud 5-minutilist saadet Villem Reimanist internetist. Saade oli eetris seoses Reimani 100. surma-aastapäevaga. Saates öeldi, et Reimani surma puhul ilmus aastal 1917 esimene selline Esimese maailmasõja aegne "Postimehe" number, kus sõda ei olnud esikohal, vaid selle asemel kirjutati Reimani surmast. Praegu loen sama aasta "Ristirahva Pühapäeva-lehtesid" ja seal ei ole sõda ega revolutsioon üheski numbris esikohal, vaid alustatakse vaimulike teemadega, sõda tuleb alles numbri lõpupoole.

Saates räägiti ka Jaan Tõnissonist. Reimanile heidetud ette, et ta sõbrustab kirikuvastase Tõnissoniga, kuid Reiman öelnud, et ta on kindel, et Tõnisson on õigel teel. Minu meelest ei ole Tõnissoni kirikuvastaseks nimetamine kõige täpsem. Kirjas Reimanile on ta öelnud, et on religioosne inimene, kuigi mitte kirikumeelne. Aga ta ei tahtnud kirikut siiski laiali saata, vaid on kirjutanud sellest, kuidas kirikut tuleb reformida ja kuidas võiks asutada uue protestantlikuma kiriku. 1917. a. "Ristirahva Pühapäeva-leht", mis oli kirikumeelne, kirjutas, milliseid valimisnimekirju ta millistele eelistab, ja eelistatumate hulgas oli ka see, kus kandideeris Tõnisson. Kui olen arutlenud teemal, kas Päts võis kirjutada Tõnissoni lehes, siis aastal 1917 olid Tõnisson ja Päts samas valmisnimekirjas. Olen vaadanud "Postimehe" kaastööliste nimekirjaga raamatust järele, et seal Pätsi nime ei esine. Aga nüüd vaatasin järele, et ei esine ka Grenzsteini nime, kuigi Grenzstein on oma nime all "Postimehes" kirjutanud, olgugi et koos Tõnissoni vastulausega. Tõnissoni koostöö kristlastega jätkus 1930. aastatel, kui tema erakond ühines kristlaste erakonnaga. Tõnisson oli läbi aastate kirjutanud "Postimehes" kristlikele ülestõusmispühadele pühendatud tekste ja toonud ka muul ajal piibliviiteid.

Saates mainiti, et seoses Reimani matustega sõideti laevaga Tartust Kolga-Jaani. Saates öeldi, et päris kolkasse. Aga seoses sellega, et seal on elanud Reiman, käiakse seal veel tänapäevalgi. Aastal 2005 sõitsin eribussiga Kolga-Jaani Villem Reimani päevale ja teised on seal rohkem kordi käinud.

Kodus ja koolimajas

Toomas kõndis nurgadiivani peal, aga läks kogemata vastu seina ja sai haiget. Tõmbasin laua nurgadiivanist eemale, et selle peal mahuks paremini kõndima. Panime malenuppe karpi. Nuppe oli kaks komplekti segamini, tuli jälgida, et õiged nupud saaks õigesse karpi. Meile tuli külla Karpov ja hakkas ühe poisiga mängima. Olin ühel korral Karpovist kriitiliselt kirjutanud, aga täna vaatasin mängu pealt. Lõpuks jäi valge kuningas kuningatiival lagedale, tema lähedal oli must lipp. Selles kohas mäng lõpetati, öeldes, et sellises seisus tuleb varsti matt.

*
Seisin koolimaja tiivas teisel korrusel koridoris akna juures. Lugesin ühte raamatut, et valmistuda magistrieksamiks. Mõtlesin, et selle raamatu lugemine on ajaraiskamine, sest see ei ole magistritöö teemaga seotud. Siis tuli mulle meelde, et magistrieksam tuleb laiemal teemal kui magistritöö, eksamiks valmistumiseks võib seda küll lugeda. Hakkasin tiivast lahkuma. Tiivalt trepile viivast uksest ei saanud kohe läbi minna, sest enne tuli sealt mitu inimest vastu. Esimesel korrusel hakkas minuga rääkima Helen, et on leitud üks ranits, kas see on minu oma. Läksin korraks eemale ja kui tagasi tulin, seisis Heleni asemel selle koha peal Sander. Temaga rääkisin teemal, et inimkonna teadmiste hulk läheb ükskikisiku teadmiste hulgaga võrreldes järjest suuremaks ja et inimkonna teadmiste hulk pidavat iga kahe aastaga kahekordistuma. Ütlesin, et minu meelest see seaduspärasus ei pruugi alati kehtida. Sander oli nõus, et see on kehtinud arvutiteadmiste kohta, aga kui arvuteid veel ei olnud, siis polnud ka seda seaduspärasust. Läksime klassi 119. Mulle öeldi, et mul on sünnipäev, kas mina kutsun teised klassi sisse. Ma ei istunud esialgu maha, sest minu ja mu pinginaabri koha kõrvale istus Kersti. Mari L. ka imestas, et Kersti tema kõrvale ei istu. Aga Kersti näitas, et klassi ees on televiisor, mis ei ole kaldu tema tavalise, vaid uue koha poole, ta tahab paremini televiisorit näha. Siis hakkas tund pihta. Istusin maha nii, et minu ja Kersti vahele jäi üks tühi tool. Minu pinginaabrit Erikut ei olnud saabunud.

Eksamite raskus

Lähenesid keskkooli lõpueksamid. Mõtlesin, mis aineks esimesena õppida. Teisipäeval pidi vist olema vene keele eksam. Täna oli pühapäev. Mõtlesin, et õpin päev läbi vene keelt. Vahepeal olin mõelnud üheks teiseks eksamiks õppida, aga sellega oli vist rohkem aega. Kuna ma olin koolist puudunud, ei teadnud ma eksamite aegu. Võis juhtuda, et lasen mõne eksami mööda. Esimene kord keskkooli lõpetades olin päevad läbi õppinud, et saada eksamid viied, aga nüüd mõtlesin teha sama, et saada kolmed. Sel korral olid raskemad eksamid ja ainult eksamiteks õppimisest ei piisanud, oli tulnud terve aasta kaasa töötada. Aga seda ma ei saanud teha, sest ma ei näinud tahvlile. Oleksin saanud istuda esimesse pinki, aga siis oleks teised mind selja tagant näinud. Vahepeal ma olin vene keelest loobunud, aga nüüd olin ikkagi minemas selle eksamile. Võibolla polnud olukord siiski nii hull kui mulle tundus. Meil olid sellised õpetajad, kes poleks vist kellelegi kahte pannud. Ühel korral olin saksa keele eksamit teinud ja siis oli esitatud ainult kergeid pealiskaudseid küsimusi.

Vanaisaga tuttavakssaamine

Olin tõlkinud ära ühe raamatu. Ema hakkas nüüd käsikirja vaatama ja ütles, et tuleb rohkem tausta uurida. See raamat oli vahepeal juba trükis ilmunud, nii et midagi enam paremaks teha ei saanud, aga oli juba tehtud.

*
Ühele minu raamatule oli keegi saatesõna kirjutanud. Ta ütles seal, et 2-aastaselt hakkasin ma vanaisa suunas jooksma, varem ma vanaisa ei tundnud. Aga joostes olin ma kukkunud ja nutma hakanud, mis olevat laste puhul tüüpiline. See oli "Maailmakorra" saatesõna, aga esimeses trükis seda veel ei olnud, saatesõna oli lisatud teisele trükile. Ma polnud varem saatesõna lugenud.

*
Vaatasin aknast välja. Väljas algas rahe. Raheterad hakkasid minema järjest suuremaks. Inimesed püüdsid endale midagi pea peale panna ja hakkasid jooksma. Aknalauale oli langenud hiigelsuuri raheteri. Aga kui ühte katsusin, siis oli see nii pehme, et ei olnud tappev. Läksin raheteri vannitoa kraanikaussi viskama. Puudutasin raheteraste kätega lülitit. Jää võis sulama hakata ja vesi võis elektrijuhtmetesse tungida. Püüdsin seda lohku, milles lüliti oli, puhastada, aga kartsin samal ajal elektrilööki saada.

Materiaalsed ülekaalud

Kvaliteedi tagasiandmine.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d6 7. Rc3 Le8 8. b3 a5 9. Ob2 Ra6 10. Ve1 c6 11. e4 (siiani "Maleaabitsast")  Lf7 12. ef ef 13. Rg5 Lg6 14. Ve7 Lg5 15. Ve2 f4 16. Oc1 Rh5 17. Re4 Lg6 18. Of4 Rf4 19. gf Og4 20. Kh1 Oe2 21. Le2 Vae8 22. Lf3 d5 23. cd cd 24. Rc5 Rc5 25. dc Le4 26. Lg3 Lf4 27. Lf4 Vf4 28. Od5+ Kf8 29. Ob7 Vf2 30. Vc1 Ve7 31. c6 Vc7 32. a4 Vff7 33. Vc5 Vb7 34. cb Vb7 35. Va5 Vb3 36. Va8+ Kf7 37. Kg2 Va3 38. a5 g5 39. a6 h5 40. a7 Kg7 41. h3 g4 42. hg hg 43. Kf2 g3+ 44. Kg2 viik.

Enametturi realiseerimine.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Lc2 Le8 (siiani raamatust) 9. Of4 Od7 10. Re5 Re4 11. Re4 fe 12. cd ed 13. Vac1 Ra6 14. a3 Rc7 15. Rd7 Ld7 16. Oe5 Vf7 17. Lb3 Re6 18. Oh3 Rd4 19. Od7 Rb3 20. Vc3 Rc5 21. Oh3 Vff8 22. b4 Ra4 23. Vc2 Rb6 24. e3 Rc4 25. Va1? Vae8? 26. Od4 a6 27. Of1 Rd6 28. Oc5 Rf7 29. Oe7 Ve7 30. h4 Re5 31. Og2 Vef7 32. Vaa2 Vc7 33. Oh3 b6 34. Oe6+ Kh8 35. Vc3 Vd8 36. Vac2 Rc4 37. Vc1 Vd6 38. Of5 g6 39. Og4 c5 40. bc Vc5 41. Oe2 Vdc6 42. Oc4 Vc4 43. Vc4 dc 44. Kf1 b5 45. Ke2 a5 46. Kd2 b4 47. Kc2 Kg7 48. ab ab 49. Vb1 b3+ 50. Kc3 Kf6 51. Va1 Ke5 52. Va5+ Kd6 53. Va7 h5 54. Va5 Vb6 55. Va1 Kc5 56. Va5+ Vb5 57. Va1 b2 58. Vb1 Vb3+ 59. Kc2 Kb4 60. Vb2 Vb2+ 61. Kb2 c3+ 62. Kc1 Kb3 63. Kb1 c2+ 64. Kc1 Kc3 65. g4 hg 66. h5 gh 0:1.

*
Aastal 2012 on Peeter Olesk kirjutanud muuhulgas Keresest ajalehes "Põhjarannik": http://pr.pohjarannik.ee/?p=4681

Sünnipäeva meelespidamine

Läksin kooli poole. Vahepeal ma ei liigutanud jalgu ja vahepeal liigutasin aeglasemalt kui ma edasi liikusin. Läksin üle autotee. Kõnniteele pääsemiseks tuli ronida üle suure lumehange. Püüdsin minna madalamast kohast.

*
Vaatasin üle pika aja Baumanni võrguleheküljele ja nägin, et minu sünnipäeval oli ta minust kirjutanud. Enne lugemist tahtsin panna ekraani vaadet suuremaks, aga tõlgendasin märkide tähendust valesti ja kustutasin hoopis selle sissekande ära. Paistis, et Baumannil oli selline blogi, kust sai ükskõik kes sissekandeid kustutada. Hakkasime otsima sama teksti teisest kohast.

*
Selgus, et Klaus kirjutab ka unenägusid üles. Ta rääkis, et tal on vanemad unenäod paremini meeles kui uuemad. Klaus tsiteeris ühte oma luuletust ja selle peale ema luges ette, milline sellesarnane luuletus temal on. Ema luuletus oli riimi minevate asjade loetelu.

Keelatuse kahtlustamine

Olin ülikooli õppehoones. Olin sisenenud ülikooli arvutisüsteemi. Mulle hakkas tunduma, et mul pole selleks õigust. Kui mult oleks küsitud, kuidas ma sisse sain, siis oleksin vastanud, et arvasin ühe teise inimese parooli ära. Ma ei teadnud, mida peab tegema, et enda parooli saada. Ruumis eemal oli ka õpetaja Laats, kes andis ühele oma õpilasele nõu. Lahkusin majast ja tulin koos emaga tagasi. Nüüd olid maja töötajad midagi kahtlustama hakanud. Nad küsisid emalt, kas ta on üliõpilane ja mis eesmärgil ta hoones viibib. Läksin eemale, et mulle küsimusi ei esitataks. Tänaval kõndides mõtlesin, et sellele võõra parooli kasutamisele tuleb nagunii lõpp, sest nüüd unustasin parooli ära.

*
Läksin kirjastusse, et üks ülikooli asi välja trükkida. See aine oli midagi riskianalüüsi taolist, ainult et uue nime all. Bakalaureuseõppes olin seda juba teinud, ma polnud kindel, kas nüüd magistriõppes pean uuesti tegema. Kirjastuse töötaja küsis mult, kas ta paneb tähtajaks kolme aasta pärast. Vastasin, et ei, kui varasem tähtaeg panna, siis teeb asja kiiremini valmis, parem on tähtajaks panna tänavu aasta augustis. Mõtlesin, et augustis on mul üks teine tähtaeg ka, seetõttu oleks võibolla parem olnud panna natuke hilisemaks. Olin riskianalüüsi tabeli ülikooli arvutisüsteemist kopeerinud. Nüüd mõtlesin, et tabelis on teiste üliõpilaste nimed, võibolla mind hakatakse süüdistama plagiaadis. Õnneks polnud nad arvutustehete vastuseid kirja pannud, arvutused vähemalt olin teinud ise. Aga juhul kui ma arvutusvigu ei teinud, siis võisid kahes variandis tehete vastused kattuda ja siis ei pruukinud ikkagi keegi uskuda, et ma olen ise arvutanud.

Tunniplaan selgumata

Sõin kooli sööklas. Oli õppeaasta algus. Kui söömise lõpetasin, siis mõtlesin, et võibolla on tänavu aastal meie klassi söögivahetund teisel ajal. Igal juhul olin söönud koos endast lühematega, nagu oleksin sööklasse vale vahetunni ajal läinud. Ma olin esimesel koolipäeval puudunud ja mul ei olnud tunniplaani. Aga selgus, et teistel ka veel ei olnud. Ruumijaotusplaani ei olnud ka stendile välja riputatud. Ma ei saanud aru, kuidas teised siis teadsid, kuhu tundi minna. Läksin koos klassikaaslastega teisele korrusele, kus pidi tulema meie tund. Püüdsin veel tunniplaani küsida. Tunniplaanita ei olnud mitte ainult lohakad õpilased, vaid ka Jürgen I. Küsisin, et kui tänast tunniplaani ei ole, kas ei ole siis vähemalt eilset, mille tunnid on juba selgunud.

*
Kirjutasin, et ma hakkan A. Laiapead unes nägema. Selle peale kirjutas ta mulle, et on juba aastaid blogi pidanud ja nüüd lõpetab. Minule annab ta õiguse blogile tulevaid kommentaare lugeda. Ma ei teadnud, kas ma teise inimese blogi kommentaaridega midagi peale hakata oskan. Olin köögis. Sinna tuli üks mees, kes hakkas minuga rääkima. Näitlesin vihahoogu ja karjusin tema peale. Seejärel hakkasin rahulikumalt rääkima. Vaatasin aknast välja ning ütlesin, et ma ei näe autonumbreid. Mees seletas, et on öö.

*
Täna pidime koolis esinema. Jõudsin hilinemisega saaliuksest sisse. Teised esinejad marssisid parajasti ringiratast ümber saali äärte. Neil olid kõigil ühesugused riided, aga minul teistsugused. Jäin saali tahaotsa seisma ja ütlesin, et mulle eesotsa ei meeldi minna. Kui esinemine läbi sai, seisin saali kõrval olevas ruumis. Kõik üksteise järel pahandasid minuga, et mul on valed riided seljas. Vaidlesin neile vastu, et pahandamine ei ole õigustatud. Üks poiss ütles, et mul on kõrvad ka pesemata. Sellega olin nõus, et võibolla tõesti, vahel ma unustan pesta, kuigi tavaliselt pesen.

Vene ajalooajakirjast

Kirjutasin 30. aprillil listi:

Vene ajalooajakiri kirjutas hiljuti, et Nõukogude Liidus olid vähemalt vahepeal hasartmängud keelatud, kuigi mitte nepi ajal, aga seaduslik oli spordiloto, millega finantseeriti olümpiamänge. Spordiloto olevat olnud Nõukogude Liidu suurim loto. Juures oli foto spordiloto piletist, millel kasutati vene tähti, fotodel Venemaal kasutatud mängukaartidest ja kasiinolauast olid ladina tähed. Kaardimängudest olevat bridž olnud vahepeal lubatud, aga siis keelati ära kui kodanlik. Ma tean mujalt, et male oli Nõukogude Liidus eelisseisundis ja et paljud maletajad mängivad ka bridži kui sarnast mängu. Võitlus hasartmängudega lõppenud koos Nõukogude Liidu lõpuga. Sellest lugesin ajakirjast "Zagadki Istorii", mis on sageli ilmuv väljaanne ja Tartu linnaraamatukogu ajakirjanduse lugemissaali avariiulil väljas.

Eile kirjutasin:

Teise maailmasõja järel mõisteti Saksamaa juhtkonna üle Nürnbergis kohut. "Zagadki Istorii" nr. 17/2017 kirjutab, et Suurbritannia liberaalne poliitik Lloyd George tahtis sellist protsessi korraldada ka juba Esimese maailmasõja järel, aga siis ta ei leidnud toetust. Lloyd George'i puhul kirjutati veel sellest, kuidas tema poolehoid erinevatele riikidele muutus. Esimeses maailmasõjas oli ta Saksamaa vastu ja seega Venemaa poolt. Vene Kodusõjas toetas ta interventsiooni võimul olnud punaste vastu. Hitlerit olevat ta algul toetanud kui vastukaalu Nõukogude Liidule, kuid siis muutnud jälle eelistust ja asunud toetama Nõukogude Liitu Hitleri vastu. Sorokin pidas sellist poolehoiu muutlikkust üldse meelelise ajastu tundemärgiks. Lloyd George'i sisepoliitika kohta toob ajakiri välja, et tema ajal kehtestati Suurbritannias vanaduspensionid, mida hakati maksma vähemalt 70-aastastele. Olen lugenud välismaiseid ajakirju raamatukogude lugemissaalides, aga küsisin järele, et Tartu linnaraamatukogust saab ajakirju ka koju laenutada. Seetõttu ei ole uuemad numbrid sageli riiulis kohal.

Eeldiplom

Ütlesin, et soovin magistriõppe diplomit. Rosenberg andis selle mulle kätte. See oli haridusmagistri diplom, sest mul oli magistritöö veel kaitsmata. Pärast selle kaitsmist võisin saada veel ka teadusmagistri oma. Ma polnud vahepeal väga pikka aega õppetööga tegelenud, aga siis olin asja jälle käsile võtnud ja magistrieksami ära teinud. Diplomile oli kirjutatud esikaanele hinne 3, aga see ei tähendanud kolme, vaid C-d. Seda hinnet korrati veel ka kolmandal leheküljel. Muid hindeid polnud kirja pandud, kuigi olin neid saanud rohkem. Kõigile diplomi saajatele lisati nüüd diplomile fotosid tema enda kohta. Kuna mind oli vähe pildistatud, oli minu kohta diplomi teisele leheküljele pandud kolm fotot minu koduse elu kohta. Kõik ruumisolijad tahtsid seda diplomit enda kätte. Hüüdsin neile, et andke tagasi, ma pole seda ise veel läbi lugenud. Läksin õppehoone trepist üles. Vastu tuli üks mees, kes ütles tere. Vastasin sama, kuigi ei tundnud teda ära. Kui ta oleks teist korda veel vastu tulnud, siis oleksin ära tundnud, et ühe korra ma olen teda juba näinud, siis oleksin võinud küsida, kes ta on.

*
Istusin klassiruumis 102 tunnis. Minust üks koht eespool istus Ariel ja temast üks koht eespool Ivo. Ivo esitas mulle küsimusi. Ta tegi seda sellise näo ja häälega, nagu teda vastused päriselt huvitaks, kuigi muul ajal ta ei olnud selline. Tüdrukutele Ivo meeldis, sest ta oli klassis aluspesu väel ringi jooksnud. Õpetajale ka Ivo meeldis ja sellepärast sai ta rohkem kiita kui tema tarkusaste eeldanuks.

Kole pealkiri

Eile nägin ajalehes mingit pealkirja tuumarelvade kohta. Mul läks ühe hetkega süda pahaks. Panin pea laua peale ja ei saanud aru, kas järgmisel sekundil jäin magama või minestasin.

Pöörav trepp

Tahtsin minna koolimaja tiivatrepist kolmandalt korruselt kõrgemale, aga mõlemad kõrvuti olevad trepid viisid alla, mitte üles. Siis vajutati seina peal nuppu ja üks trepp pööras ringi, nii et viis nüüd üles. Mulle tundus siiski ohtlik seda mööda minema hakata, sest oleks võidud veelkord nuppu vajutada, nii et trepp pöörab peal olemise ajal. Läksin siiski treppi mööda ühte ruumi. Seal heitsid teised rivis põrandale lamamisalustele pikali, et nende peal eutanaasiat rakendataks. Mina olin eutanaasia seaduslikkuse vastu, sest seda oleks rakendatud kiusamise ohvrite peal. Läksin sinna klassiruumi tagasi, kust ma tulnud olin. Rääkisin Erikule, et neelasin võtme alla. Erik tahtis, et ma näitaks, kas mul on võtit läbi kõhunaha näha. Ma ei tahtnud näidata. Katsusin taskut ja ütlesin, et enam ei ole vaja näidata, sest võti on kuidagi taskusse tagasi läinud.

Uue avangu õppimine

Etturite kohavahetus
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 (Siiani "Maleaabitsast".) 7. cd ed 8. Re5 Rbd7 9. f4 Re4 10. Rd2 c5 11. e3 Re5 12. fe b6 13. Re4 de 14. b3 Oa6 15. Vf2 Od3 16. Ob2 Ld7 17. Of1 Of1 18. Lf1 Vad8 19. Vad1 cd 20. ed Vc8 21. Vc1 Vc1 22. Lc1 Vc8 23. Vc2 Vc2 24. Lc2 b5 25. Lc3 Od8 26. Oa3 a5 27. Od6 a4 28. ba ba 29. Lc4+ Kh8 30. Oc5 Oa5 31. e6 Le8 32. e7 e3 33. d5 Od2 34. d6 h6 35. Ld3 g6 36. d7 1:0.

Lipulõppmäng
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d6 7. Rc3 Le8 8. Ve1 Lg6 9. e4 Re4 10. Re4 fe 11. Ve4 Rc6 12. Ve1 Rb4 13. Ve2 (Siiani samast raamatust.) Od7 14. a3 Ra6 15. b4 c6 16. Ob2 Vae8 17. Le1 Of6 18. Oh3 Rc7 19. Vb1 Lh5 20. Og2 Vf7 21. Rd2 e5 22. de Oe5 23. Oe5 Ve5 24. Ve5 de 25. Re4 Of5 26. Vd1 Oe4 27. Vd8+ Vd8 28. Vf8+ Kf8 29. Oe4 Re6 30. Lb1 Rg5 31. h4 Rf3+ 32. Of3 Lf3 33. Lh7 e4 34. Lg6 e3 35. Ld6+ Kf7 36. fe Le3+ 37. Kg2 Le2+ 38. Kg1 Le1+ 39. Kh2 Lf2+ 40. Kh3 Lf5+ 41. g4 Lf3+ 42. Lg3 Lf1+ 43. Kh2 Lc4 44. Lc7+ Kg8 45. Lb7 La2+ 46. Kg1 La3 47. Lc8+ Kf7 48. Ld7+ Kg8 49. Le8+ Kh7 50. Lh5+ viik.

*
Läheneb üks pika mõtlemisajaga turniir: http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-127

Tartus lähenevad samuti suuremad võistlused: http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-130

Märkide joonistamine

Joonistasin paberile rõngaid ja riste. Kuigi need olid lihtsad kujundid, sõltus pildi headus sellest, kuidas ma need paigutasin. Mõnda kohta tegin märgi ja mõnda jätsin tegemata. Paberil oli juba suuremaid kõverjooni ees, tegin märke ka nende sisse. Äkki märkasin, et joonistan Hennu diplomi peale. Katkestasin joonistamise kohe. Henn pidi täna aktusele minema ja diplomi kaasa võtma. Vahel vist siiski diplomite peale joonistati. Selle köite teistel lehekülgedel oli ka juba varem Hennu enda joonistatud pilte. Täna mul ei tulnud kõige parem pilt välja, aga kunagi varem olin enda paberile joonistanud väga häid.

Külaliste saabumine

Mul oli sünnipäev ja mulle tulid külalised. Ma ei läinud neile uksele vastu ja seetõttu nad mind ei õnnitlenud. Kuigi see oli ümmargune 40. sünnipäev, õnnitleti mind varasematest kordadest vähem nii maleklubis kui ka kodus. Üks tüdruk oli minu toas. Panin tema nähes uuele malelauale nuppe peale. Malelaud oli mõned päevad vana, aga selgus, et see on juba natuke katki. Võis loota, et edaspidi lagunemise protsess aeglustub. Tüdruk kadus ära. Leidsin ta voodi tagant peidukohast. Ütlesin, et tuba on ümber tehtud, sellepärast ei leia enam peitjaid üles. Varasemal ajal oleks esimese kohana voodi taha vaadanud.

*
Sõitsime bussis. Mõned pereliikmed olid viimase ukse juures ja mina eelviimase. Kuigi olime teel samasse kohta, läksin neist varem maha, et osa maad jala kõndida. Mõtlesin, kus ma nüüd olen ja mis suunas ma kõndima pean. Jõudsin maamajja. Kõndisin seal ühest ruumist teise. Selgus, et uksed ei olnud lukus. Ettevaatlikum oleks olnud neid lukus hoida. Majast väljudes olin Tartu kaarsilla Raekoja platsi poolsema otsa juures.

Roomajad 2

"Loomade elu" 5. köide lõpuni.

Nüüd loetud lehekülgedel oli juttu maolistest, krokodillilistest ja natuke taandurilistest. Kui lugemine oli pooleli, avaldasin madude kohta ühe keskmisest pikema konspekteeriva luuletuse ja olen vahepeal madude kohta ka vähemalt ühe unenäo üles kirjutanud.

Taanduriliste kohta läks mul kõik meelest, maolistest kirjutati pikemalt kui krokodillilistest. Nagu luuletuses sai juba mainitud, on nii mürkmadusid kui ka kägistavaid madusid. Mõni madu ei kägista ohvrit surnuks, aga enne alla neelamist siiski natuke pigistab. Maod ei kasuta hambaid saagi närimiseks, vaid neelavad saagi tervelt alla, ükskõik kas elusalt või surnult. Munasid neelavatel madudel on siiski seedekulglas ogad, mis munakoore purustavad, madu seedib muna sisemust mitte koort. Maod munevad ka ise. Mõned munevad selliseid mune, kus pojad on juba eluvõimelised ja kohe peale munemist kooruvad, teised arenevad eluvõimelisteks alles pärast munemist.

Maomürgid koosnevad paljudest ainetest, aga on kaks põhilist mürgitüüpi - närvisüsteemile ja verele mõjuvad mürgid. Verd mõjutavaid mürke kasutatakse ka verehüübimisele kaasa aitavate ravimite valmistamiseks. Ei olnud täpsustatud, aga võibolla kannab närvisüsteemile mõjuvat mürki samuti edasi veri, mitte närvirakud ise. Sageli olevat ohvri surma põhjuseks mitte maomürk ise, vaid oskamatud ravitsemisvõtted.

Osad maod elavad meres. Meres elavad maod on keskmisest mürgisemad. Seda seletati sellega, et kaladele nõrgad mürgid ei mõjuvat.

Madude puhul kirjutavad autorid, et nad ei ole inimesele nii ohtlikud kui arvatakse, aga krokodillide puhul kirjutatakse, nagu oleksid osad liigid alati inimesele ohtlikud. Inimesed on ohtlikud ka krokodillidele. Krokodille on kütitud nende naha pärast. "Unenägude seletajat" lehitsedes mind huvitas seletustest rohkem, mida inimesed üldse unes võivad näha, üks huvitav asi oli alligaatorinahast käekott. Aga "Loomade elu" valgusel tundub, et sellised kotid on vist üsna tavalised olnud. Alligaatorlased on üks krokodilliliste haru.

Kui kirjutasime vendadega eeposeid, siis üks rida oli vist "lohe taeva poole krooksus". "Loomade elu" 5. köites on juttu nii roomajatest kui ka kahepaiksetest, mitte et nad omavahel lähedalt suguluses oleks, aga krooksumisest räägitakse nii krokodillipoegade kui ka konnade puhul. Konnad pidid krooksuma madude kõhus, kui madu nad elusalt alla neelab.

Üks populaarteaduslik lasteraamat oli "Kui krokodillid lendasid", mis rääkis saurustest. "Loomade elus" krokodillide all nende lendavate eellaste olemasolu ei mainita, aga väljasurnud saurustest oli juttu sisalikuliste all. Ükskord üks maletrenni poiss tellis endale välismaalt sauruste raamatu ja treener küsis talt: "Kas sa said oma krokodillid kätte?"

Keha ümbermõõt

Ema oli minu sahtleid korda teinud. Vaatasin, et sahtlis on asju vähemaks jäänud. Hakkasin sellepärast nutma. Vaatasin ka teistesse sahtlitesse ja kõigis oli asju varasemast vähem, kuigi ma ei saanud aru, mis puudu on. Ühes sahtlis olid lisaks asjad püstiasendisse pandud, aga paremini oleks nad säilinud pikali. Minu internetis olevaid asju ei olnud ema vast vähemaks kustutanud.

*
Olin hommikul suures toas. Tõnu oli teel vannituppa. Ütlesin, et Tõnu nimetab mind paksukeseks, aga ma kaalusin viimati ainult 65 kilo. Minu kasvuga oleks võinud kaaluda ka 100 kilo. Paksukese mulje jääb minust sellepärast, et mul on ainult alumine särk seljas ja kõht paistab. Kui ma teise särgi juurde panen, siis enam ei paista. Kaalusin uuesti. Nüüd sain 67 kilo. Ütlesin, et kaks kilo on juurde tulnud.

Vigurivõit avangus

1.-2. A. Pedmanson, Peebo 5,5 p.

3. H. Pedmanson 5

4. Kääp 4,5

5.-8. Metsoja, Raidväli, Tobre, Runnel 4

15 minutit, 7 vooru, 16 osavõtjat.

Üks mäng algas umbes nii:

1. e4 d6 2. d4 Rf6 3. Rc3 g6 4. f4 Og4 5. Oe2 h5 6. e5 Oe2 7. Le2 de 8. de Rg4 9. h3 Rc6 10. hg Rd4 11. Ld3 jne. valge võiduga.

Teel mängukohta

Olin teel maleturniirile ja jõudsin kesklinna bussijaama. Kohtusin Lauri H-ga, kes oli teel samale turniirile. Ta ütles tere, ma vastasin sama. Lauri H. ja Triin kõndisid ees ja mina nende taga. Siis pööras kõigepealt Triin ja seejärel Lauri pead, mõlemad ütlesid mulle tere. Vastasin sama, aga lisasin, et me juba teretasime. Lauri seletas, et ta ütleb mulle mitu korda, sest minult saab alati vastuse. Kõndisime teise bussi ootekohta ja buss tuli ette. Inimesed läksid peale, aga Lauri ütles, et vist ei mahu. Mina ütlesin, et üks inimene mahub veel. Lauri läkski peale, mina mitte, kuigi tundus, et ma oleks ka mahtunud. Aga otsustasin minna jala. Ma olin bussiga ära sõitnud, aga nägin, nagu oleksin ikka veel bussijaamas. See oli nagu Suitsu luulereas: "kuid mõte mere taga, pole siin." Sõitsin bussis. Keset sõitu läks uks lahti ja üks naine tuli rahuliku näoga sisse. Ta oli seni jäänud ukse välisküljele rippuma. Arvati, et nii saab ka sõita. Mina vaidlesin vastu, et võib millelegi vastu minna. Ühes peatuses läksin maha, kuigi see polnud veel minu peatus. Aga ma poleks näinud, kui õige peatus tuleb. Ma ei tundnud ka jala edasimineku teed mängukohta. Aga olin seal ükskord käinud ja võisin tee umbes meelde tuletada. Jõudsin umbtänava lõppu ja läksin seal oleva maja uksest sisse. Aga see polnud mängumaja, vaid pood. Tulin uuesti uksest välja ja keerasin kõrvaltänavale. Seal oli õige nimega tänav, millenimelisi oli Tartus kaks. Aga teine sellenimeline oli pikk, kui see ka oli, siis tänava leidmine ei tähendanud veel, et ma mängukohast kaugel ei ole.

Malesündmused

Tahtsin vaadata internetist Kamski mängutulemust. Leidsin uudise, et Kamski nõuab kirjanikelt raha, selle eest, et nad kirjutavad ühe riigi elanikest. See oli halb uudis, aga mõtlesin, et tähtsam on Kamski malemänguoskus, ma keskendun sellele. Mängisin pikal maleturniiril. Mul oli läinud turniiri algus hästi. Tundus, et mul oli üle poole võimalikest punktidest koos ka juba juhul, kui ma oleksin järgmised mängud kaotanud. Või pidin ma sellisel juhul saama ainult 50 protsenti. See oli selline turniir, kus võit andis rohkem kui ühe punkti. Tugeva vastase võitmise eest sai neli punkti, nõrgema võitminine tõi punkte natuke vähem. Üks vanem mängija kõndis mulle otsa. Tegin talle selle eest märkuse. Lisasin, et võibolla ma tema vanuses teeks ise sama moodi.