Ratsu ja etturid

Mõtlesin, et olen arvestanud ratsu käiku ratsu esimesest otsast, aga võiks arvestada ka tagumisest otsast. Ma ei teadnud, kas see on reeglite järgi lubatud. Siis tuli mulle meelde, et reeglite järgi ratsu käimisvõimalused ongi ringiratast ümber ratsu. Mängisin ühe mehega malet. Tegime etturivahetusi, aga selgus, et nende käigus pääses vastase ääreettur etturite massist liikuma ja läks lippu.

*

Olin mõelnud, et Oudekki pulma mulle minna ei meeldiks, aga nüüd tuli mulle meelde, et ma olen tema pulmas käinud ja tema on minu sünnipäeval käinud. Praegu mäletasin, nagu mulle poleks neis pulmades meeldinud, aga tol päeval kirjutatud blogisissekandes olin seda nimetanud õnnelikuks päevaks. Fotolt oli näha, et see oli ikka see üritus.

*

Peatusin punase tule tõttu autotee keskel oleval saarel. Seal tundsin ennast halvasti ja tundus, et hakkan minestama ja auto ette kukkuma. Üks poiss toetas mind, et ma ei kukuks.

*

Pidin trepist alla saamiseks kõigepealt liikuma mööda kõrget ja kitsast serva trepi otsani. Teadsin, et teised on sellistel servadel kõndinud, aga mul oli õudne.

Tšehhi jäähoki

Üks päev lugesin võrgulehte Tšehhi jäähoki ajaloo kohta. Jäi meelde, et maa on jäähokis tugev olnud nii varasel kui ka hilisel perioodil. Vahepeal oli kaks suuremat tagasilööki. Üks oli see, kui hulk Tšehhoslovakkia jäähokimängijaid said lennuõnnetusel surma. Aga see tulemusi veel nii palju ei mõjutanud kui teine tagasilöök. Teine oli see, et kommunistid võimule tulles panid riigi paremad jäähokimängijad vangi. Kuid hakati taas tugevnema. Kui aastal 1968 surus Nõukogude Liit Tšehhoslovakkias revolutsiooni maha, siis vähemalt võitis Tšehhoslovakkia jäähokis Nõukogude Liitu, kes oli muidu sel alal tugev.

Autogrammiküsija

Lamasin voodis. Keerasin näo seina poole, et teised maletajad mind oma hingeõhuga koroonasse ei nakataks.

*

Vaatasin, milliseid malenuppe mul kodus on. Vana tüüpi nuppe oli tervelt kaks tervet komplekti. Mõtlesin, et siis saan kahel laual simultaani anda. Võisin ka üksi kahel laual korraga mängida. Ma polnud varem kahte partiid korraga mänginud. Tahtsin proovida, mis tunne seda teha oleks.

*

Kõndisime vanaema maja suunas. Vend läks natuke eespool. Mõtlesin, et läheks vanaema poole jõudes kohe wc-sse, aga kohe ei ole sobiv. Seetõttu läksin wc-sse tee peal olevasse juhuslikku majja. Sinna tulid töömehed. Nad ei teadnud, et ma pole selle maja elanik. Nad viisid läbi tänase riigipüha tähistamise tseremoonia. Tõusin ka selle ajal lugupidamisest püsti.

*

Olin Helenil külas. Teised majas viibijad tahtsid teiste inimeste lähedale tulla, kuigi oli koroonaoht. Olin tegelenud raamatute väljaandmisega. Helen oli ka kirjastaja. Selgus, et tema kirjastus asub tema kodus. Rääkisin, et ei taheta, et ma teistele kirjastustele meie kirjastuse saladused välja lobiseks. Lootsin, et isa ei kuulnud, mis ma praegu ütlesin.

*

Ühte riiki elama läinud inimene rääkis, et selles riigis on rahulik, aga selle naaberriikides toimub revolutsioon. Rääkisin, et eesti keeles on kolm võrret, aga ühes keeles on lisaks neljandana liialdusvõrre. See näitab, et sellest rahvusest inimesed ei peagi tõe rääkimist kohustuslikuks. Mõtlesin, kas sõna 'bravissimo' saab ikka olla liialdusvõrdes, kui sellel on küll liialdusvõrde lõpp, aga mitte selle algust.

*

Külla tuli Tristan. Ta ütles, et võtab põhimõtte pärast minu uude raamatusse autogrammi. Tundus, et talle raamat muidu väga ei meeldi. Võtsin kapist paki trükiseid ja ütlesin, et maletrükised ja ristsõnad on ühtviisi ruudulised. Püüdsin pakki kappi tagasi panna, aga see ei tahtnud enam hästi mahtuda. Küsisin Tristanilt, et või on tal minu raamat juba olemas. Ta kinnitas, et on. Küsisin, kust ta selle sai. Ta vastas, et raamatupoest. Ütlesin, et ma ise pole seda veel poes näinud.

Etteantud variant

Proovisin praeguse maleprogrammiga esimest korda variandi etteandmise võimalust. Teooriast võtsin variandi 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. Ra3 Oe6 7. Rg5 h6 8. Re6 Le6 9. d3 Oa3 10. ba Re7 11. Oe3 b6 12. Lb1 c5 13. Lb3 Ld6. Selles seisus andsin arvutile valged ja võtsin endale mustad. Mäng jätkus järgmiselt: 14. f4 ef 15. Of4 Ld7 16.Oe5 0-0 17. Lc3 f6 18. Lc4+ Kh8 19. Oc3 Rg6 20. Vf5 Rh4 21. Vf2 Lg4 22. Vaf1 b5 23. Lc5 f5 24. g3 f4 25. Le7 fg 26. Vf8+ Vf8 27. Lf8+ Kh7 28. h3 Lg5 29. Vf4 Rf3 30. Vf3 Lc1+ 31. Vf1 Le3+ 32. Kg2 Le2+ 33. Kg3 Le3+ 34. Kh2 Le2+ 35. Vf2 1:0. Mõtlemisaega oli mängu alguses 2 tundi, valgel jäi alles umbes 1 tund 41 minutit ja mustal umbes 1 tund 17 minutit. Mängisin mitte praeguse, vaid vana reegli järgi, et käigu võib enne sooritamist paberile üles kirjutada. Lõpus ma küll enam ei kirjutanud.

Elektriseadmed

Üks päev toodi poest uus elektriradiaator. Selle taha panemisel käis pauk ja osa lampe kustus. Kui vool oli tagasi saadud ja radiaatorit enam vooluvõrgus ei olnudki, käis uus pauk ja kustusid kõik lambid. Nüüd enam voolu tagasi ei saanud. Nüüd olid välja visanud ka need korgid, mis asusid alumises elektrikapis, mille võtme asukoht ei olnud teada. Oma maja asjatundja aitas mõnevõrra hilisemal kellaajal voolu sisse tagasi panna, aga soovitas mitte enne elektriku käimist uut radiaatorit ega seda seinakontakti rohkem katsetada. Järgmisel päeval käis elektrik, kes tegi oma seadmete abil kindlaks, et rike polnud radiaatoris ega seinakontaktis, vaid pikendusjuhtmes.

Riidehoidja tund

Õpilased olid jõudnud enne tunni algust riidehoidu, aga paistis, et nad jäävad kõvasti tundi hiljaks, sest riidehoidja rääkis riiete vastu võtmise asemel telefoniga. Üks klassivend ütles, et ta kaalub riiete ära andmisest loobumist. Riidehoidjale, kes tundi andis, tehti märkus. Seepeale pani ta seina peale ühe raamatu kohta plakati. Olin varem ise selle raamatu tutvustamisega tegelenud, aga tundus, et nüüd mul seda enam teha pole vaja. Rääkisime oma keskkooli lõpetamise värsketest tulemustest. Paljud said kuldmedali, sest selleks piisas ainult, et lemmikaine viimase aasta hinne ja selle lõpueksami hinne oleksid viied. Nii sai kuldmedali isegi üks keskmisest halvem õpilane, aga mina mitte, sest kuigi mul oli ajalugu suurem osa koolist viis olnud, just üks arvesse minevatest hinnetest ei olnud. See kuldmedali saanud nõrgem õpilane rääkis, et talle on öeldud, et ta on ikka andekas. Tal ei lähe mängu algus hästi, aga edasi seis kella kasutades paraneb. Ütlesin, et kahtlemata on ta sel juhul andekas, sest andekas olemiseks piisab ühe asja hästi oskamisest.

*

Vaatasime filmi. Seal ajas üks auto teist taga. Öeldi, et küll kihutavad kiiresti. Ma olin päriselt ka nii kiiret autot näinud. Jälitaja keeras teisele teele, sest ta teadis, et põgeneja jõuab umbteele, kust tagasi keeramiseks on ainult üks jälitaja lähenemisest erinev teeharu. Jälitaja tahtis sellele teele ette minna. Aga põgeneja oli veel kavalam, ta nägi selle võtte läbi, jättis auto natukeseks ajaks seisma ja siis sõitis täpselt tuldud teed tagasi, sest jälitajat sellel enam ei olnud.

Õnnelik päev

Olevusi mitut masti

pandi vastavasse kasti.

Selle kohta valmis joonis

õige mitmes värvitoonis.

Eelistatud

Kõndisime metsas ja tahtsime jõuda oja äärde. Meil olid metsas kindlaks kujunenud rajad. Neid mööda kõndimiseks tuli need uuesti üles leida.

*

Kõndisin koos Kristeriga koridoris. Otsisime õige arstikabineti ust. Olime sellest juba möödas ja keerasime tagasi. Läksin kabinetti palja jalu, kuigi niiviisi võisid jalad koridoris määrduda, aga sellesse kabinetti pidi sisenema puhaste jalgadega. Käisin selles kabinetis regulaarselt protseduuri tegemas. Täna polnud protseduuri järele kõige suuremat vajadust, sest ma olin vahepeal paranenud.

*

Istusin ühes ruumis. Hakkasin laua pealt kruvide ja mutrite sarnaseid asju plekkpurki panema. Siin oli algamas ärimeeste kokkutulek. Ärimehed olid sageli ülekaalulised, aga neil töötas pea kiiresti. Üks naine rääkis ühe mehe kohta, kellega ta kavatses kohtuda, et teda ei üllata, kui see mees on rumal, aga võibolla ei ole.

*

Olin algava loengu ruumis. Öeldi, et ülikooli võetakse eelisjärjekorras vastu neid, kes on juba varem ülikooli lõpetanud. Seadsin selle väite kahtluse alla, tuletades meelde, et varem lõpetanud peavad uuel õppimisel õppemaksu maksma. Aga võetigi eelisjärjekorras vastu neid, kellelt oli lootust raha saada. Ühed tüdrukud rääkisid keeletundides esitatavatest küsimustest. Üks neist ütles, et kõige raskem on vastata miks-küsimustele.

Mängu mõju

Aastakümneid tagasi ilmunud raamatust "Skisofreenia" mäletan, et selle autor soovitas skisofreeniat põdevatel inimestel malet mängida, kuna haarav tegevus vähendab haiguslike elamuste osakaalu. Hiljuti lugesin ühelt võrguleheküljelt, et kuna tippmaletajate hulgas on olnud palju skisofreeniat põdenud inimesi, oletab lehekülje autor, et male kahjustab vaimset tervist ja seda suure pinge tõttu. Aga põhjust ja tagajärge on kerge segi ajada. Teisel võrgulehel viidati uuringule, kus võrreldi erinevaid patsiente, kellel oli skisofreenia juba välja kujunenud. Uuring näitas, et malet mängivad patsiendid paranesid paremini kui mittemängivad. Kuna järeldusi tehakse statistilise keskmise põhjal, siis võib oletada, et kõigile inimestele ei ole mõju ühesugune. Võibolla suurema tõenäosusega paraneb paremini see patsient, kes võidab üle poole mänge, kui tal just selle tulemusel suurushullustus ei teki. Aga ka kaotatud partiis lahendab mängija vähemalt osa probleeme edukalt. Ja ka väikse võiduprotsendi korral jäävad võidud paremini meelde. Ükskord rääkisin oma Paides elanud vanaemale, et tema kodulinnas toimunud võistlustel ei läinud mul nii hästi kui ma tahtsin. Vanaema vastas, et peaasi, et mängida sai.

Mänguautomaat kongis

Istusin ühe sauna laval. Läbi ukse oli kuulda, et sauna saabus kaks ajaloolast, kellega ma polnud kõige paremini läbi saanud ja kellega ma polnud seni kohtunud. Üks neist tuli ja istus minu kõrvale lavale. Olin ühes kauges kohas vanglas. Minu kongikaaslane hakkas sealt salakäigu kaudu põgenema. Enne keeras ta lukule mitu keerdu peale, et mina talle järgneda ei saaks. Aga siis oli kuulda, et ta keeras uuesti mitu keerdu maha. Mängisin automaadiga raha peale. Olin mänginud ka eelmine kord vanglas olles. Võrreldes eelmise korraga oli nüüd automaadile lisatud hoiatus, et see automaat on pettus. Sellega võitmine oli võimatu või peaaegu võimatu. Aga vanglas oli igavuse peletamiseks piisavalt huvitav sellegagi mängida.

Võiduprotsent ja reiting

Mängisin täna Vint.ee-s kolm tavalise välkmale partiid. Esimeses mängus alistusin materjalikaotuse tõttu, teises panin varakult mati ja kolmandas alistus vastane materjalikaotuse tõttu. Reitinguarvestuslik oli vaid esimene mäng, teine ja kolmas mäng olid teise vastasega.

Tšehhi ja Austria

Lugesin tõlkeprogrammiga tšehhikeelseid võrgulehekülgi. Ühes artiklis võrreldi Austriat ja Tšehhit. Leiti, et need maad on väga sarnased. Seda üldse ei mainitud, et 20. sajandil oli üks kommunistlik ja teine kapitalistlik. Kirjutasin välja, et aastal 1900 oli Austria-Ungari pealinnas Viinis 1,6 miljonit elanikku, neist 300 000 olid Tšehhi ja Määri aladelt. Võibolla nad polnud kõik tšehhid, sest Tšehhi aladel elas ka palju sakslasi. Halmani raamatust olen lugenud, kuidas tšehhidele on iseloomulik rohke tiitlite kasutamine, võrgulehekülje järgi on see tšehhe ja austerlasi ühendav joon. Võibolla on selliseid maid teisigi, aga kui Itaalia ajaloost olen lugenud viisakuse pärast tegelikult mitte kantavate tiitlite kasutamisest, siis Halmani raamatu järgi Tšehhis vale tiitlit kasutada ei või. Võrgulehel kirjutati, nagu oleks Tšehhi ja Austria kaks maad, kus kõige suurem protsent inimesi on elu jooksul suusatanud. Kolmas selline võivat olla veel Šveits. Tundub kahtlane, võibolla kirjutaja lihtsalt põhjapoolset Euroopat ei tunne. Meil pidid kooliajal kõik õpilased suusatama, kuigi praegu on ilmselt Eestis suusatamist vähemaks jäänud. Tšehhit ja Austriat ühendava isikuna nimetati ka minu uuritavat Tšehhoslovakkia president Masaryki, kelle teos enesetappudest ilmus saksa keeles aastal 1881 ja tšehhi keeles alles 1904, ta oli seotud Viini ülikooliga.

Lugesin teisest kohast tšehhi keeles Tšehhi ungarlaste kohta. Kuigi palju ungarlasi elab tänapäeva Slovakkias, on neid Tšehhis vähem. Aga neid on sinna Slovakkiast rännanud. Aastal 1921 oli Tšehhoslovakkia Böömimaa, Määrimaa ja Sileesia osas 7049 ungarlast. Pärast Teist maailmasõda viidi ungarlasi Slovakkiast Tšehhi sunnitööle, nende arv riigi Tšehhi osas kasvas 44 129-le, kellest suurem osa pöördus hiljem tagasi. Aasta 2011 rahvaloendusel loendati Tšehhis 8920 ungarlast, aga hinnanguliselt oli neid tegelikult 15-20 000. 80-90 protsenti Tšehhi ungarlastest on Lõuna-Slovakkia päritolu, 10 protsenti pärineb tänapäeva Ungari aladelt.

Vallutuse kiitmine

Eilses "Eesti Päevalehes" on ajaloolaseks ja ajaloohuviliseks nimetatud autorid kahepeale avaldanud artikli, mille järgi Eesti ajaloos 700-aastast orjaööd ei olnud, sest vallutuse järel elatustase tõusis. Mingi uuring võib ju näidata elatustaseme tõusu, aga seejuures ei tohi unustada, et vallutussõda toimus, eestlased selle kaotasid, sõjas sai inimesi surma, ellujäänutele suruti peale uut usku ja pärast olid sajandeid kirjalikud allikad võõrkeelsed. Positiivsena tuuakse välja, et keegi eestlastest sai aadlitiitli ja et Jüriöö ülestõusu ajal pidasid eestlased välisriigiga läbirääkimisi, aga unustatakse, et enne vallutust olid eestlased oma maa valitsejad ja Jüriöö ülestõus ei olnud vallutajate tänamise üritus. Võibolla elatustaseme tõus tõesti toimus, aga see pole kõigile inimestele olnud esmatähtis, kui ka ristiusus endas tuntakse vaesusideaali ja lugu läätseleeme eest esmasünniõiguse mahamüümisest. Artiklis kirjutatakse üleoleval toonil, et tänapäeva ajaloolased on teinud uusi avastusi, aga rohkem leiab artiklist väärtushinnangute muutumist. Või kui paljud tahavad ka tänapäeval järjekordse islamiterrori akti mõjul ja selles perekonnaliikmeid kaotades islami usku astuda?

Slovakkia rahvused

Slovakkia kaardil on tähistatud eri värvidega nelja rahvusenamuse piirkonnad. Kõige rohkem on slovaki enamust, teisel kohal ungarlased, kolmandal ruteenid ja neljandal mustlased. Eestis on peetud mustlasi rändrahvaks, aga kui nad kuskil enamuses on, siis ilmselt seal on paiksemad. Tšehhi enamust polnud kuskile märgitud. Kui ma olen lugenud, kuidas Tšehhoslovakkias polevat tahetud slovakke eraldi rahvusena tunnustada, siis võibolla Slovakkias loetakse sama moodi tšehhe slovakkideks. Või ongi Tšehhi piirile õnnestunud tõmmata täpsem rahvuspiir kui Ungari piirile?

/TÄIENDUS. Sain sellele kirjutisele vastuse, millele vastasin omakorda: "Tänan vastuse eest. Otsisin pärast selle lugemist veel täiendavat informatsiooni. Slovakikeelne lehekülg https://sk.wikipedia.org/wiki/Demografia_Slovenska kinnitab, et maailmasõdade vahel tšehhe ja slovakke eraldi ei loendatud, aga lisab, et aastal 1950 juba loendati. Mustlasi ei loendatud Slovakkias enne aastat 1991 ja siis polevat ka kõik oma rahvust tunnistanud. Kuigi see märkus on lisatud ainult mustlaste kohta, on tõenäoline, et ka teised rahvusrühmad on statistikas selle võrra väiksemad, et osad inimesed eelistasid märkida rahvuseks riigi põhirahvuse. Ühel tšehhikeelsel leheküljel öeldi, et Tšehhi tšehhide osakaal on loendatud tegelikust suuremaks."/

Fotoseeria lõpetuseks

Pildil on malelaud, mis minu mälu järgi kingiti ükskord kahele minu vennale kahepeale. Algselt olid karbis ka kabenupud, aga neist pole suuremat osa alles. Malenuppudest on puudu ainult mõned etturid, mis on kabenuppudega asendatavad. Mäletan, et kui ostsin aastal 1989 Paides esimest korda ajaleheputkast malelehe numbreid, siis oli sinna linna kaasa võetud see malelaud. Pildistamiseks valisin seisu aastal 1994 mängitud partiist Runnel-Pärnits, kus ma nõrgestasin avangus vastase mõlema tiiva ettureid, aga lõppmängu kaotasin. Nüüd on pildistatud kõik kodus olevad malenuppude komplektid ja malelauad, kui kabelaudasid mitte arvestada.

Suured nupud

Täna sain arvutiprogrammi väidetava suurmeistri taseme vastu pikas mängus viigi küll variandi tagasi võtmisega, aga kui ma õigesti mäletan, siis ainult ühe tagasivõtmisega. Seega on see selle programmitaseme vastu seni edukaim pikk mäng, kui mitte ühte suurema tagasivõtmiste arvuga võitu arvestada. Mulle võis kasuks tulla, et mängus oli katkestuskohti, mis võis aidata puhata, kuigi vahel on just pärast katkestamist jätkamisel viga sisse tulnud.

arvuti - inimene

Mõtlemisaeg 2 tundi.

1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. e3 Rf6 4. Rc3 dc 5. Oc4 b5 6. Ob3 b4 7. Re2 Ob7 8. d3 Rbd7 9. e4 c5 10. a3 e6 11. ab cb 12. Of4 Rh5 13. 0-0 Rf4 14. Rf4 Od6 15. Rh5 0-0 16. Ld2 Le7 17. Va5 e5 18. Rg3 g6 19. Vfa1 Oc5 20. Oc4 Ob6 21. Vb5 a5 22. Re5 Re5 23. Vb6 Rc4 24. dc Oe4 25. Le3

f5 (Tagasi võetud käik. 25. ... La7 kaotas.) 26. Vb5 a4 27. Re4 fe 28. c5 b3 29. Vb4 Le5 30. Vba4 Va4 31. Lb3+ Kh8 32. Va4 Lc5 33. Lc3+ Lc3 34. bc Vc8 35. Ve4 Vc3 36. h4 Vc2 37. g4 Kg7 38. g5 Vc7 39. f4 Vc2 40. Ve7+ Kg8 41. Ve8+ Kg7 42. Ve7+ Kg8 43. Ve8+ Kg7 44. Ve4 Kf7 45. Kh1 Vf2 45. Kg1 Vb2 47. Kh1 Vf2 48. Kg1 Vb2 49. Ve3 Vb4 50. Vf3 Vb2 51. Ve3 Vb4 52. Vf3 Vb2 53. Vc3 Vb4 54. Kh2 Vf4 ja pärast musta 104. käiku lõppes mäng viigiga. Valgel jäi mõtlemisaega alles 47 minutit 47 sekundit, mustal 1 tund 4 minutit 43 sekundit. Käigu tagasi võtmise ajal tuli mõtlemisaega vist juurde.

Pildil on suvilast toodud vanaisa malenupud. Laud on uuem ja juba varem pildistatud.

Külaline lossis

Olin Ervini lossis. Ervin näitas seina peal kaadreid ja tahtis, et ma räägiks, mida ma näen. Ütlesin, et esimesena vaatan ma pilti. Mõtlesin, et kui ma vaataks midagi, mida ma ei taha öelda, siis ma ei ütleks. Toas oli lapsi. Nad ütlesid, et neil on külm. Vastasin, et mul on niimoodi külm olnud, et ma pole haigeks jäänud. Mulle tuli meelde, et koroona ajal jääb kergemini. Ervin soovitas mul magama minna, et ma näeks, kui kaua ma magan. Ütlesin, et ma olen täna öösel juba maganud ja teine uni tuleb lühem. Ervin hakkas mulle 200 euro eest asju tellima. Ma ei saanud aru, kas tema maksab või pean mina maksma. Üks asi oli muuseumi külastamine. Läksime muuseumi suunas üle väljaku. Käis Teine maailmasõda ja liikvel oli Saksa ohvitsere. Nad tahtsid ise ülemused olla ja ei tahtnud Ervini plaanile alluda. Muuseumis öeldi, et nad ei taha praegu asju näidata, praegu pole töökellaaeg. Aga Ervini plaan nägigi ette, et raskustest hoolimata asjad kätte saada. Ja muuseumitöötajad andsid järele. Nad küsisid, mis laulu ma kuulata tahan. Ütlesin, et kuulata võiks mõnda sellist, mida ma veel kuulanud ei ole. Mõtlesin välja, et kuulata võiks Paide hümni. Sattusin oma kooli lähedale. Nägin aega ammu enne enda koolis käimist ja oli huvitav vaadata, milline see koht siis välja nägi. Läksime Ervini lossi juurde tagasi. Ervin oli lubanud näidata meile tuumaplahvatust ja tuumarakett toodi parajasti autoga kohale. Järeldasime, et peame ise kaugemale kiirustama, et mitte tuumaplahvatuses surma saada. Ja rakett toodi liiga vara, kui Ervin oli ise veel lossis. Auto püüdis raketti lossi pihta tulistada, aga plahvatust ei toimunud. Seletati, et auto ei oleks tohtinud sihtida wc-d, see on kindlustatud ja sealt põrkab rakett tagasi. Ervin oli lubanud, et kindlal kellaajal lööb poiss nimega Koit õhetama. Nüüd taevas hakkaski õhetama. Tuumarünnaku kohta öeldi, et Stalin andis täieliku vastulöögi.

*

Vaatasime Tartu teletorni, et kas see paistab üleni või jääb osa pilve varju. Me ei suunanud siiski pilku tipuni välja. Läksime muuseumi. Seal muuseumitöötajad rääkisid, et ülemisel korrusel teised töötajad ootasid lifti, aga lift oli tühjalt korrus allapoole sõitnud. Ootasin giidi, kes mulle näitusest räägiks. Ema tahtis näituseid vaadata ilma giidita ja oli juba koos teiste pereliikmetega vaatama asunud.

*

Feisbukis oli keegi võtnud endale uue varjunime ja teravalt kirjutanud. Aga ma olin peaaegu kindel, et tunnen stiili järgi ära, et kirjutaja on Vihmand. Mõtlesin, et võiks talle kirjutada kommentaari ja küsida, kas ta on Vihmand.

Pilvepragu

Ühes ehitises puhkes revolutsioon. Osalesin selles vee viskamisega.

*

Ühele väikeste majadega tänavale kogunes rahvas. Läksime ühte majja sisse. Rääkisin ühele poisile, et ma olin tasulises magistriõppes, aga doktoriõppes ei võetud mind isegi tasulisse õppesse. Ta oli magistriõppes õppinud minuga samal ajal ja teda polnud ka doktoriõppesse võetud.

*

Kõndisin mööda teed. Taevas olid pilved ja keskel oli heledam pragu. Siis hakkas see pragu sulguma. Ütlesin, et kaks hiiglast panid ninad kokku. Kui pragu oli sulgunud, hakkas vihma tibutama, nagu oleks saju jaoks sulgumine vajalik olnud. Aga võibolla oli pragu olnud otse peakohal. Läksin ülikooli õppehoonesse, kus oli õppeaasta algus. Istusin viimasesse pinki ja pildistasin ruumi hõredalt täitvat rahvast. Kui foto oli paberil, siis lõikasin lastega osa küljest ja jätsin täiskasvanud alles. Laste küljest lõikamise kohta öeldi kõrvalt, et neid ei olnud vaja. Kui inimesi oli pildil vähemaks jäänud, siis tundsin ära, et nende inimeste hulgas on mitu minu õppejõudu. Nüüd oli mul fotoaparaat ja sain teha kroonikafotosid. Ma ei teinud palju korraga.

"Loova Kesk-Euroopa poole"

Bernhard Linde. „Loova Kesk-Euroopa poole. Kirjanduslikke ja teatrilisi reisimuljeid Lätist, Poolast, Tšehhoslovakkiast ja Ungarist“. Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1930. 320 lehekülge.

Sain läbi kolmanda Linde raamatu. See raamat ühendab minu jaoks vaba aja uurimisteema Ungari ja tõlketööga seotud Tšehhoslovakkia teema. Peale nende riikide on Linde enne raamatu kirjutamist reisinud ka Lätis ja Poolas. Ta ütleb, et on slaavi filoloogi haridusega. Aga kui samuti slaavi filoloogiat õppinud Torop keskendus hiljuti loetud raamatus Venemaale, siis Linde on käinud lääneslaavlaste juures. Ta ütleb, et ta poola ja tšehhi keelt oskab, aga läti ja ungari keelt mitte. Lätlasi ei nimeta ta seejuures baltlasteks, vaid baltislaavlasteks, võibolla neid niiviisi siiski oma erialaga seostades.

Reisi alustab Linde Lätist. Kuigi ta läti keelt ei oska, imetleb ta seal raamatupoodide vaateaknaid ja raamatute kujundust. Mäletan, et kui ise Riias käisin, siis müüdi seal raamatuid lageda taeva all. Küsisin malemaailmameister Fischeri partiide kogu hinda, aga see maksis liiga palju. Üks klassivend ütles, et temal midagi osta õnnestus, ta tingis hinna alla. Olen ostnud kaks numbrit 1990. aastatel Lätis ilmunud maleajakirja, aga ostmise üksikasju ei mäleta, ost võis teostuda Tartus.

Linde käib ka nii Lätis kui ka Ungaris vaatamas selliseid teatrietendusi, mille keelest ta aru ei saa. Mõnda liiki etendustel oleks see paremini mõistetav, muusika ja balleti puhul ei ole sõnad nii olulised. Aga Linde vaatab just sõnalisi lavastusi ja oskab näitlejate välimuse ja liigutuste põhjal neid etendusi ka arvustada. Psühholoog Võgotski raamatust mäletan seisukohta, et kultuuris vorm ja sisu ei ole kooskõlas, vaid võitlevad omavahel. Ilmselt tundmatus keeles etenduse puhul mõjutab muljet rohkem vormiline kui sisuline külg.

Lätist lahkub Linde üle Poola piiri. Osa tolleaegsest Poola piirist on tänapäeval Valgevene ja osa Leedu piir. Linde käib praeguses Leedu pealinnas Vilniuses, mis siis kuulus Poolale. Aga Linde sõnul ei olnud selle rahvastikus esikohal ei leedulased ega poolakad, vaid juudid. Linde käib ka Varssavis, mis on olnud Poola pealinn nii tol ajal kui ka praegu. Ta kirjutab nagu teistegi külastatud riikide puhul kirjandus- ja teatrielust. Poola raamatutel olevat tol ajal olnud tiraažid hoolimata suuremast rahvaarvust numbriliselt sama väiksed kui Eestis. Hiljem Tšehhoslovakkiat ja Ungarit külastades nimetab Linde nende maade suuremaid trükiarve. Linde tahab külastataval maal kohtuda eraldi kirjanike ja arvustajatega. Tänapäeva Eestist ma tean, et kirjaniku ja arvustaja isik võivad kattuda.

Juttu ei tule eriti tol ajal Poola piirides elanud ukrainlastest ja valgevenelastest, aga pärast Varssavi osa tuleb veel eraldi peatükk Poola juutidest. Juutidel on olnud mitu keelt ja ühe kohta neist olen ma varem kohanud võõrsõnalist nimetust jidiš, aga Linde nimetab seda eestipärasemalt juudi keeleks.

Poolast jõuab Linde järgmisena Tšehhoslovakkiasse. Ta näeb juba tol ajal hiljem üksteisest eraldunud tšehhide ja slovakkide vastuolusid. President Masaryki nimetab ta selles raamatus slovakiks, aga peab teda ainsaks, kes Tšehhoslovakkiat koos hoiab. Kui pärast kommunismi lõppu Slovakkia iseseisvus, siis Linde kirjutab veel ainult slovakkide autonoomiataotlustest, kuid neile polevat antud sedagi. Varem loetud raamatus tõi Linde Tšehhoslovakkia rahvuste statistikas tšehhid ja slovakid ühises lahtris, aga siit raamatust selgub, et neid ei liitnud kokku tema, vaid tolleaegne ametlik statistika riigis oligi selline, kuna tšehhid polevat tahtnud slovakke eraldi rahvusena tunnustada. Riigi nime järgi tundub küll, nagu oleks tegemist kahe enam-vähem samaväärse osapoolega.

Hiljuti loetud Halmani raamatu pealkirjas nimetatakse tšehhe Švejkideks. Linde aga kirjutab, et Švejki autor Hašek oli populaarne küll välismaal, aga mitte tšehhide hulgas, kuna ta olevat näidanud tšehhi sõdureid halvas valguses. Linde kirjelduses on Hašek ja teised tšehhid küll sarnased, sest Hašekit nimetab ta pilkekirjanikuks ja teiste tšehhide kohta ütleb, et sealses teatris on tugevad just komöödianäitlejad. Võrdluseks tuleb meelde, et viimastel aastatel lugesin kooli lugemikust ungari luuletaja Petöfi luuletust, kes iseloomustas madjareid ehk ungarlasi loomult tõsistena.

Viimasena neljast riigist külastab Linde Ungarit. Mind huvitas, et kui raamatutes Tšehhoslovakkia kohta kiidab Linde Tšehhoslovakkiat, kas ta siis Ungarist kirjutades kirjutab sama kiitvalt ka sellega tülis olnud Ungarist. Selgub, et neist neljast riigist on Linde lemmikmaa siiski Tšehhoslovakkia. Talle meeldib nii Tšehhoslovakkia demokraatlikum riigikord kui ka juba keskaegne Tšehhi arhitektuur rohkem. Aga Ungari peatükis ta kirjutab ka ungarlastest kaastundlikumalt kui eespool. Kui Tšehhoslovakkia peatükis ta arvab veel, et ungarlastel Tšehhoslovakkia võimu all on parem kui oli slovakkidel Ungari võimu all, siis Ungari peatükis nimetab ta Ungarit tükeldanud Trianoni rahu ebaõiglaseks. Mäletan, et 23. augustil lugesin „Spiegeli“ võrguväljaandest, et Trianoni rahu ebaõiglusest rääkimine olevat mäng tulega ja et kellegi arvates õigustab Ungari tükeldamist ungarlaste enda varasem käitumine.

Piinatroon

Pikemaks venib päevade ahel.

Naudinguid leidub piinade vahel.

Valutaluvus uhkeks võib teha,

siis kui mitmelt poolt valutab keha.

Iga päev mõelda ja lugeda tahan.

Huvitav raamat ei ole ju paha.

Inimkoerad hauguvad kooris,

enda silmad on ududelooris.

Tundub, et mina loorist näen läbi.

Eksib, kes arvab, et tundma pean häbi.