teisipäev, september 22, 2020

Külaline lossis

Olin Ervini lossis. Ervin näitas seina peal kaadreid ja tahtis, et ma räägiks, mida ma näen. Ütlesin, et esimesena vaatan ma pilti. Mõtlesin, et kui ma vaataks midagi, mida ma ei taha öelda, siis ma ei ütleks. Toas oli lapsi. Nad ütlesid, et neil on külm. Vastasin, et mul on niimoodi külm olnud, et ma pole haigeks jäänud. Mulle tuli meelde, et koroona ajal jääb kergemini. Ervin soovitas mul magama minna, et ma näeks, kui kaua ma magan. Ütlesin, et ma olen täna öösel juba maganud ja teine uni tuleb lühem. Ervin hakkas mulle 200 euro eest asju tellima. Ma ei saanud aru, kas tema maksab või pean mina maksma. Üks asi oli muuseumi külastamine. Läksime muuseumi suunas üle väljaku. Käis Teine maailmasõda ja liikvel oli Saksa ohvitsere. Nad tahtsid ise ülemused olla ja ei tahtnud Ervini plaanile alluda. Muuseumis öeldi, et nad ei taha praegu asju näidata, praegu pole töökellaaeg. Aga Ervini plaan nägigi ette, et raskustest hoolimata asjad kätte saada. Ja muuseumitöötajad andsid järele. Nad küsisid, mis laulu ma kuulata tahan. Ütlesin, et kuulata võiks mõnda sellist, mida ma veel kuulanud ei ole. Mõtlesin välja, et kuulata võiks Paide hümni. Sattusin oma kooli lähedale. Nägin aega ammu enne enda koolis käimist ja oli huvitav vaadata, milline see koht siis välja nägi. Läksime Ervini lossi juurde tagasi. Ervin oli lubanud näidata meile tuumaplahvatust ja tuumarakett toodi parajasti autoga kohale. Järeldasime, et peame ise kaugemale kiirustama, et mitte tuumaplahvatuses surma saada. Ja rakett toodi liiga vara, kui Ervin oli ise veel lossis. Auto püüdis raketti lossi pihta tulistada, aga plahvatust ei toimunud. Seletati, et auto ei oleks tohtinud sihtida wc-d, see on kindlustatud ja sealt põrkab rakett tagasi. Ervin oli lubanud, et kindlal kellaajal lööb poiss nimega Koit õhetama. Nüüd taevas hakkaski õhetama. Tuumarünnaku kohta öeldi, et Stalin andis täieliku vastulöögi.

*
Vaatasime Tartu teletorni, et kas see paistab üleni või jääb osa pilve varju. Me ei suunanud siiski pilku tipuni välja. Läksime muuseumi. Seal muuseumitöötajad rääkisid, et ülemisel korrusel teised töötajad ootasid lifti, aga lift oli tühjalt korrus allapoole sõitnud. Ootasin giidi, kes mulle näitusest räägiks. Ema tahtis näituseid vaadata ilma giidita ja oli juba koos teiste pereliikmetega vaatama asunud.

*
Feisbukis oli keegi võtnud endale uue varjunime ja teravalt kirjutanud. Aga ma olin peaaegu kindel, et tunnen stiili järgi ära, et kirjutaja on Vihmand. Mõtlesin, et võiks talle kirjutada kommentaari ja küsida, kas ta on Vihmand.

0 vastukaja: