Toimus üritus. Krister pidas kõnet. Ta meenutas ühte ammust sündmust, mida ma hästi mäletasin, aga rääkis teisiti kui mina mäletasin. Ma mäletasin, et Krister oli tol korral rääkinud ühe meesõpetajaga, aga nüüd ta ütles selle asemel teise meesõpetaja nime. Võibolla valis ta kõnet pidades nime selle järgi, et vaatas, kes saalist välja läheb, et see ei kuuleks. Polnud ka võimatu, et ma mäletasin ise lugu valesti. Pärast läksin kõrvalruumi, istusin seal ühte lauda ja rääkisin Kristeriga. See, kellega ma rääkisin, küsis, kellest ma räägin. Ütlesin, et Kristerist. Ta küsis uuesti, kellest. Nüüd vaatasin tema selja tagant seina pealt sildilt, et selle koha peal istub üks teine inimene, mitte Krister. Nimi oli küll sarnane, aga mitte sama. Nimi meenutas tüdruku nime, aga ta oli poiss. Leidsin, et kuigi see, kellega ma rääkisin, ei olnudki Krister, oli teisel inimesel vast ka huvitav seda lugu kuulata.
*
Jõudsin Tähtvere poolt Jakobi tänavale. Keset autoteed olid lauad malelaudadega ja nende taga mängiti. Üks mängijatest oli Peep. Endise maleklubi uks oli lahti. Küsisin Peebult, kas seal on jälle maleklubi, vahepeal need ruumid maleklubile ei kuulunud. Peep vastas, et need ruumid on maleklubile kuulunud kogu aeg, aga vahepeal üüris klubi neid teistele välja. Peebule tegi nalja, et ma käin malet mängimas ainult kahes kohas.
0 vastukaja:
Postita kommentaar