Ülendamine välismaal

Oli talv. Olime väljas. Ema ütles, et mina vanaema poole ei tuleks, sest nii külma ilmaga ei ole soovitav väljas liikuda. Vastasin, et tulen küll, sest kõndides hakkab soem. Võtsin isegi lühikeste varrukate väele. Kevad lähenes. Seoses kliimamuutustega oli äärmuslikke temperatuure sagedamini kui varem.

*
Arvuti näitas nii minu blogi aadressi kui ka blogi autori nime valesti. Võibolla see ei olnudki minu blogi. Tegin õige blogi lahti. Hakkasin sinna kirjutama, nii et ei vajutanud sõrmedega klahve, vaid tegin õhus klahvide suunas liigutusi. Kirjutamine läks aeglaselt, sest tuli sisse palju vigu ja neid pidi parandama. Kommunist Väljas pidi parandused sisse kandma. Blogi oli läinud värvilisemaks. Arvuti küsis, kas värvilisust vähendada. Mõtlesin, et esialgu säilitan selle. Olin kirjutanud blogis, et kui ma olin vannitoas, tuli Oudekki ja näitas nuga, kahvlit ja juukseid. Sellepärast me olimegi kohtunud sellises söögikohas, kus olid plastmassnõud, et plastmass on vähem hirmutav. Aga hirmutav oli see ikkagi. Võibolla Oudekki ähvardas mind sellepärast, et talle ei meeldinud, kui ma temast blogis kirjutasin. Aga sellisele oletusele rääkis vastu, et ta oma blogis minu omale viitas. Olin välismaal käies ostnud ühe ingliskeelse entsüklopeedia köite. Vend ütles, et ta tahaks midagi India kohta lugeda. Andsin talle selle köite, et selles on Indiast kirjutatud. Mõtlesin, et tuleks hankida ka teised köited. Matjus oli kirjanduse majas rääkinud, et lapsena ta luges entsüklopeediat ja vähemalt lehitses selle läbi. Entsüklopeediat olin mina ka lapsena lehitsenud. Seda tegid vist kõik lapsed. Ma olin kirjutanud ka entsüklopeedia põhjal uurimistöid, millest kõige põhjalikum käis Inglise kuningate kohta. Üks Vene sõjaväelane jõudis välismaalt tagasi. Teine tuli talle vastu. Vastutulija ütles, et tal ei ole kõige kõrgem auaste. Saabuja vastas, et ta ei tahtnudki, et vastutulija oleks ülemjuhataja. Siis haaras saabuja vastutulija sülle ja hüüdis: "Tere Nõukogude Liidu ülemkindral, mina olen marssal!" Seni oli tema auaste olnud vastutulija omast madalam, aga Napoleon oli ta Prantsusmaal marssaliks ülendanud. Itsitasin toimuva üle. Mehed küünistasid üksteisel põsed veriseks. Öeldi, et see on tõeline meeste vaheline sõprus. Sõpruse tunnuseks peeti nii seda, kui vastassoost inimesed üksteist küünistasid, kui ka seda, kui seda tegid sookaaslased. Mulle poleks meeldinud, kui mind oleks küünistatud.