Vahesein malelaual

Üks sugulane oli ükskord rääkinud, et ta on kuulnud, kui ühele lapsele öeldi: "Pissi siiasamma!" Sugulasele see lause ei meeldinud. Praegu kõndisin mööda kõnniteed, millel seisis auto. Autost astus välja laps, kellele öeldi samasugune lause. Ühel pool autot oli kaks koera ja teisel pool üks. Mõtlesin, et mulle võib ühe koera lõhn külge jääda, mille peale teine koer võib minu peale kurjaks saada. Olin Paides. Isa rääkis, et üks laps ei olnud mitte ainult oma vanaisale tere ütlemata jätnud, vaid ka vanavanaisale. See oli juhtunud lapse vanavanaisa 106. juubelil. Nii vanadel inimestel tähistati vist iga sünnipäeva juubelina. Ma olin ka kahel korral tere ütlemata jätnud, sest mul oli halb tuju. Tagantjärele oli seda halb mõelda, aga ma võisin veel öelda. Magasin voodis. Isa pühkis lapiga tolmu. Ta tuli minu voodi juurde ja tõmbas mul lapiga üle silmade. Selle peale ma võpatasin ja ärkasin Tartus. Aga ma ei ärganud täielikult, vaid ainult kergemasse unne.

*
Mängisin Tartu meistrivõistlustel. Juhtis osavõtja, kes oli minu jaoks võõras. Kuigi mängisin temaga samal turniiril, ei olnud mul tema nägu veel meelde jäänud. Mängisin ühe poisiga. Lõin odaga ratsu e6. Sellega sain enda arvates paremuse, sest vastasel oli valida, kas lüia oda käiguga de, nii et teine ratsu jääb ette, või käiguga gf, nii et kuninga ette tekib auk. Laua keskel oli püsti vahesein, mis hoidis püsti paberit, mida võis kasutada käikude üleskirjutamiseks. Kuna ma teisele poole vaheseina hästi ei näinud, siis võtsin selle eest ära. Selgus, et vastasel oli mitu nuppu pikali. Vastane katkestas mängu ja ütles, et ta ei mängi enam kunagi. Ta hakkas mängima teise vastasega. Kui neil mäng läbi sai, siis küsisin, kuidas see lõppes. Minuga mänginu vastane ütles, et tema võitis. Nad mängisid ka teise mängu. Kui see läbi sai, küsisin jälle tulemust. Võitja oli sama. Minuga mänginu ilmselt ei mõelnud, et ta üldse enam kunagi ei mängi, vaid et ta ei mängi kunagi minuga. Trennis olid Jürgen I. ja üks temast nõrgem klassivend. Mõlemad olid käinud maletrennis enne mind, aga nõrgemast klassivennast ma olin mööda läinud. Palju sõltus sünnipärastest võimetest. Minul olid need vahepealsed. Nõrgem klassivend läks uksest välja ja lubas tulla suurele turniirile. Oli oodata, et mõne punkti ta saab, sest oli temast veel nõrgemaid. Rei küsis mult, kas ma välku mängida ei taha, pidades silmas lähenevaid välkturniire. Vastasin, et välku ei taha, aga kiirmalet võin mängida. Mul oli mängimiseks vähe aega.