Kahe allika võrdlemine

Lugesin venekeelset artiklit, kus oli viidatud venekeelsele raamatule. Läksin kirjandusmuuseumi ja tellisin selle raamatu välja. Ma olin üliõpilane, aga kasutasin erinevalt teistest üliõpilastest endiselt õpilaspäevikut. Keerasin selle lehti. Ma polnud seda eriti hoolikalt täitnud, aga mõned asjad siiski kirja pannud. Õppimist oli võibolla parem kirjutada juba vastava aine vihikusse, sest õpilaspäevikusse vaatamine võis meelest minna. Semestri algul oli õpilaspäevik vajalik, sest loenguplaan ei olnud veel meeles. Vahepeal olin loenguplaani joonistanud lahtistele ruudulise paberi lehtedele. Vaatasin võrdlevalt ajaleheartiklit ja raamatut, kas tegemist on mõlemas ühe ja sama artikliga. Kõigepealt võrdlesin esimest joonealust märkust. Need olid mõlemas allikas sisult sarnased, aga siiski natuke erinevas sõnastuses. Üks muuseumi töötaja oli parajasti astumas uksest koridori. Näitasin talle "Spordilehe" numbrit, millest oli üks artikkel välja lõigatud. Ütlesin, et võtsin selle kodust kaasa, mitte ei lõiganud muuseumi eksemplaril. Töötaja ütles, et ma arvan, et muidu vanaema ei luba. Ma ei saanud aru, kas ta nimetas vanaemaks ennast või raamatu toojat, sest ise oli ta üsna noor. Seletasin, et keegi kunagi lõikas muuseumi ajalehtedest ka artikleid välja, oleks võidud arvata, et ma teen sama moodi. Läksin lugemissaali. Jätsin jopi selga, sest jopp oli selle "Spordilehe" numbriga seotud. Kirjandusmuuseumi külastatavus oli vähenenud, seetõttu oli lugemissaalis laudu vähendatud, aga nüüd ma ei näinud esialgu ühtegi vaba kohta, kuhu istuda. Siis nägin, et lugemissaali tagaotsas olevas ruumis on palju väikseid pinke. Aga need olid õpilastele, kes muuseumis ekskursioonidel käisid, minu jaoks olid need pingid kitsad. Põhisaalis oli ainult kaks rida laudu, mõne laua taga istus keegi, teistel olid kellegi asjad, kes võisid tagasi tulla. Esimeses reas istus kaks meest, üks ütles: "Istu edasi!" ja mõlemad nihkusid üks koht akna poole. Ma ei saanud aru, kas soovitus edasi istuda oli antud teisele mehele või mulle, et ma neist mööda läheks, aga ma igal juhul läksin mööda aknaalusele kohale. Nüüd ma istusin ühe naise lähedale, kes istus nullreas.