Kahvel väeosale

Olin kirjutanud ükskord koos Klausiga ühte juttu. Nüüd mõtlesime jätkata. Aga kui algul olime kirjutanud järjest, siis nüüd oleksime kirjutanud ainult katkendeid. Vaatasin, kuidas kaardil Tallinna juures tallinlaste väed liiguvad. Märkasin võimalust panna kahvel, kasutasin selle ära. Mõtlesin, kas ei peaks liikuma mööda h-liini Tallinna peale. Selle asemel tõin teisel tiival väeosa Pärnust Viljandisse, et sealt Tallinna peale liikuda. Ütlesin, et mulle on maletrenn nii mõjunud, et ma panin Tallinna väeosale kahvli, ma üldse ei mõelnud, et see on oma riigi väeosa ja pole vaja seda rünnata.

*
Ühel lapsel kukkus küpsisepakk maha. Aitasin tal küpsised kokku korjata. Kui ta oli korjamise lõpetanud ja mõned küpsised vedelesid endiselt maas, sõin need ise ära. Sõin isegi selliseid, millele oli saapaga peale astutud.

*
Rääkisin, et üks poliitik avaldas ajalehes artikli ja sinna sattus üks lause. Mõtlesin, et inimesed võivad kirjutades kogemata selliseid lauseid kirja panna, mida nad ise üldse ei taha. Ma ei teadnud, kas ma võin veel sellepärast haigeks jääda, et sõin poriseid küpsiseid. Olin kolmandat korda laagris. Kui tulekahju oli kustutatud, küsisin, et me oleme nii kaua juba laagris olnud, ega juba laagri viimane päev ei ole. Vastati, et on küll. Ütlesin, et alati kui tahan pärast tulekahju suvitama hakata, saab laager läbi. Ainult et eelmistel kordadel oli kojusõit toimunud hommikul, täna kell kuus õhtul.