Küsimuste kasutamine

Mängisin taskumalenuppudega. Keerasin malelaua kummuli. Isa ütles, et ma nuppe ära ei kaotaks. Paar nuppu kukkus siiski põrandale. Hakkasin neid otsima. Kõiki ei leidnud, aga hakkasin leidma teise komplekti nuppe. Need pidid olema Pille vanad taskumalenupud. Ütlesin, et Pille nuppude komplekt taastub. Paistis, et neid ei olnud keegi kunagi ära visanud, vaid need olid aastaid põrandal olnud. Kui sai ühe komplekti etturi teise komplekti omaga asendada, siis sai mängida.

*
Vaatasin oma vanade asjade sahtlisse. Sealt oli üks pakk vanu söödavaid asju hiljuti ära visatud, aga pakk vanu komme oli veel alles. Need nägid isuäratavad välja, aga võisid pikast seismisest mürgiseks muutunud olla. Tuli meelde tuletada, kas me neid juba hiljuti ei söönud. Kui me oleksime söönud ja polnud midagi juhtunud, siis poleks täna süies ka juhtunud. Vaatasin vanu ajalehti. Olin ükskord koostanud rea küsimusi, ajakirjanik oli need esitanud enne valimisi ühele poliitikule. Nüüd nägin, et teisel korral oli sama ajakirjanik esitanud samad küsimused teise partei poliitikule. Üks küsimus oli, et kas eestlased ei peaks omavahel rohkem koostööd tegema. Poliitik vastas, et kui Simo selle rumala küsimuse välja mõtles, oli neile asi juba ammu selge. Mõtlesin, et alati kui minust juttu on, nimetatakse mind rumalaks, müüdi vastu ei saa. Ajakirjanik oli mõelnud nähtavasti esitada need küsimused kõigi parteide esindajatele, aga kui mind rumalaks nimetati, siis võibolla järgmistele jättis esitamata. Seekordses intervjuu esines minu nimi peale selle lõpupoole tuleva vastuse veel alguses kolme riigi nimede lühenditest koosnevas moodustises.