Laudkiige ülesanne

Pidin raamatuesitlusel lugema ette tõlgitud luuletuse. Mõtlesin, et loen ette ka esimese salmi sama autori eeskujul kirjutatud luuletusest, sest sellel on parem rütm. Aga enda kirjutatud luuletust ma ei loe üleni, sest see on enda, mitte selle autori oma. Kuna mul ei olnud tervikuna lugeda kavatsetav luuletus igal hetkel peas ja selles oli palju faktiandmeid, otsustasin, et loen selle paberi pealt maha. Esitlusel istus minust üks pink eespool Joanna.

*
Mulle anti uus ülesanne. Küsisin, kas selles tuleb välja arvutada, kui kõvasti tuleb laudkiigele hüpata, et selle teine ots lööks endale vastu pead. Vastati jah. Ütlesin, et ma tean, mis on kiige elastsus, aga ei tea inimese elastsust. Kirjutasin kõik teadaoleva füüsika sümbolitega välja. Inimese tiheduseks tuli võtta vist vee tihedus. Lahendamist alustasin tänaval ja jätkasin matemaatikatunnis. Õpetaja vaatas minu vihikusse ja ütles, et kirjasolev on õige. Lahenduse algus võis küll olla õige, aga mul ei tulnud enam mõtteid, kuidas jätkata.

*
Lamasin auto põrandal. Ma ei teadnud, kas avarii korral lendan edasi jalad ees või kerkib pea maapinnast kõrgemale. Autojuht ütles, et ta ei kõlba millekski.

*
Sõitsin koos emaga Tallinna. Ema ütles, et kaasas on nii vähe raha, et peame olema söömata. Tagasisõit pidi toimuma järgmisel päeval. Söögiraha oleks võinud laenata sugulastelt. Küsisin, et sugulased Tartus käies laenasid meilt raha, kas nad on selle tagasi maksnud. Ema ka ei mäletanud. Kui oleks olnud kindel, et sugulased on meile veel võlgu, oleks nad võinud anda võlguoleva raha meile söögirahaks tagasi.