Istusime peolauas. Üks lauasistuja küsis teiselt, kas teda Biitlid huvitavad. Vastasin kõrvalt, et mina olen palju Biitleid lindistanud. Rohkem mult midagi selle kohta ei küsitud, võibolla sellepärast, et ma ei vaadanud küsijale otsa.
*
Üks tüdruk pakkus ühte asja, üks poiss võttis selle enda kätte. Tüdruk oleks asja varsti tagasi tahtnud, aga poiss ei hakanud andma. Poisil läks juues vesi jala sisse, seda oli sealt raske välja saada. Saatsin ajaloolisti küsimuse, et kas ma võin oma kolme kätte saada. Keegi ei vastanud. Ma sain parema hinde kui olin küsinud. Varem olin õppinud viitele, nüüd oleksin justkui pidanud oma taset langenuks. Mõtlesin, et see küsimus kolme kohta tuli vist sellest, et ma sain magistrieksami "hea" ehk kolme, võibolla ma olen sellest ikka veel šokeeritud. Teised riputasid õppehoone stendile sedeleid ja mina kirjutasin neile vastused juurde. Stendil polnud vastuste jaoks palju ruumi. Räägiti, et need, kellel on vähk, peavad saama tööd teha, et neil haigus ei süveneks. Kolm poissi kutsuti psühhiaatri juurde, et neist fašism välja ravida. Mõtlesin, et minu jaoks ei olnud need poisid fašistid, vaid sõbrad. Pärast kutsuti mind ka psühhiaatri juurde. Mõtlesin, et ma ei räägi talle, mida ma magistritööd kirjutades fašismist arvasin, muidu ta kasutab seda minu vastu.
pühapäev, detsember 17, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar